Unustamisega saab edukalt võidelda

Teadlaste sõnul on unustamine aju efektiivseks tööks vajalik omadus. Kindlasti see nii ongi, aga vaevalt, et meil on sellest abi siis, kui oleme ära unustanud mõne tähtsa telefonikõne, dokumendi või tööülesande, nendib ajajuhtimise asjatundja Ardo Reinsalu.

Ajajuhtimisel on unustamine üks olulisemaid ajaraiskajaid. Järgnevalt toon mõned olulisemad näpunäiteid asjade meelespidamiseks, millega saavutame parema kontrolli oma igapäevaste tegemiste üle.

Esimene soovitus on olla tähelepanelik. See võib kõlada kulunud fraasina, aga tänapäeval võitlevad meie tähelepanu nimel kõikvõimalikud reklaamid, kolleegid, müra, pereliikmed, telefon, lemmikloomad jmt. Seetõttu pole ime, et kipume rohkem asju unustama, kuna tähtis info saabub koos infomüraga ja jääb sestap raskemini meelde.

Siinkohal tee endale reegliks oluline info üle korrata – kas vaikides või sõnu välja öeldes: „Panen praegu selle avamata kirja siia lauanurgale.“ Tegevuse sõnastamine nõuab meilt rohkem tähelepanu ja seetõttu on tõenäolisem, et leiame hiljem ajusopist vajaliku info jälle üles.

Organiseeritus ja kategoriseerimine aitavad meil saada jagu sadadest ja tuhandetest saabuvatest e-kirjadest ja eks ole meeldejätmisega täpselt sama lugu. Kui info on suvalises kohas segamini teise infoga, on seda raskem uuesti meelde tuletada. Kategoriseerimine ja organiseerimine vähendab unustamist. Selleks loo uue infokillu ja mälus olemasoleva juurdunud teema vahel tugev seos. Näit

eks kui uue kliendi nimi on Jaan Tamm, siis võib näiteks mõelda et „Mul maakodus kasvab üks suur tamm, kas pole vahva, et kliendi nimi on nagu minu maakodu tamm?!“ Oluline pole saada adekvaatset võrdlust, vaid pigem seost endale tuttava teemaga – nii harvaesinevad kui tihtiesinevad faktid jäävad sellise tehnikaga paremini meelde.

Tekita emotsionaalne seos või olukord. Mitmed uuringud on kinnitanud, et emotsionaalses olukorras saadud informatsioon jääb paremini meelde. Täpselt samuti jäävad meelde emotsioone tekitavad faktid. Hea lihtne emotsiooni tekitaja on näiteks nali. Kui ma pean ühe aruande järgmiseks nädalaks ära tegema, siis ma kujutan ette, kuidas aruandele võiksid tähtaja ületamisel kasvada punase kuradikese saba ja sarved. Just punase kuradikese saba ja sarved on niivõrd tugev visuaalselt emotsionaalne ja samas naljakas kujund, et suure tõenäosusega ei unune mainitud aruanne ära.

Kordamine on tarkuse ema ja sellest on abi ka uue teabe meeldejätmisel. Näiteks uue inimesega tutvumisel on lihtne unustada ära tema nimi. Eelkõige seepärast, et tavaliselt ütlete oma nimed samaaegselt. Teiseks seetõttu, et järgneva vestluse detailid varjutavad kuuldud nime – seega mõlemal juhul on tähelepanu on häiritud.

Siinkohal soovitatakse rusikareeglit, et uue tuttava nime peaks vestluses kolm korda mainima (see tähendab enda jaoks kordama). Kõigepealt alguses: „Meeldiv tutvuda, Jaan.“ Siis vestluse keskel näiteks: „Mida sina, Jaan, arvad?“ Ja vestluse lõpus: „Nägemiseni, Jaan!“ Kordus aitab hästi inimese nime meelde jätta ja on tagatipuks lihtsalt väga viisakas.

Minu soovitus on võtta üks näpunäide ja üks nädal korraga. Kui oled selle ellu viinud, proovi järgmist. Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda me just siin ju praegu vältida üritamegi.

Unustamisega saab edukalt võidelda

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga