Kas euro tõstab Eesti majanduse põhjast välja?

Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe: 2009. aastal julgustasin ettevõtjaid oma sõnavõttudega leidma sünergiat, ühinema, ning ründama uusi ja vanu turge. Eeldasin, et tuleb ühinemiste aasta. Aga paraku on 2009. aasta läbi ja statistika näitab meile, et saneerimise all on 93 ettevõtet ja neist kõigest kuus on positiivse lahendusega, et pankrottide tase oli 2009. aastal ajalooliselt kõrge. Mis juhtus? Kas ei peetud ühinemisi väärikaks lahenduseks või ei jõutud hinnas kokkuleppele?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie: Konsolideeruda ei ole lihtne. Omandist loobumine või kellegi teise juurde toomine on väga keeruline. Kindlasti on aga märgata rohkem huvi ettevõtetevahelise koostöö vastu, eriti just välisturgudele minekuks – jagatakse informatsiooni ja turunduskanaleid ... Selles mõttes on kriis olnud positiivne. Võib-olla ebaõnnestunud saneerimiste puhul polnudki midagi teha, võib-olla äriidee polnudki konkurentsivõimeline.

Me peame veel õppima kapitali kaasamist. Seni täitsid pangad kõik soovid, eriti kellelegi ei tulnud pähe peale pangalaenu muid laienemisvõimalusi otsida. Samas arvan, et meil on edukaid näiteid ka konsolideerumisest.

Aivar Rehe: Vaatame nüüd investorite poole. 2009. aastal lahkus börsilt Eesti Telekom. Andrus, miks suurinvestor tegi sellise otsuse enne, mitte pärast eurot, millega eeldame kaasnevat mõningat majandustõusu?

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber: Et seda tehti enne, näitab, et siinsesse majandusse on pikaajaline usk. Nutikamad saavad aru, et mida lähemale eurole, seda kõrgemaks läheb ettevõtete väärtus, ja kui vaba raha oli olemas, tasus Telekom ära viia juba möödunud aastal.

Meie ühinemine euroalaga langeb suurepärasesse aega, hiljem on ajaloolastel, eriti neil, kes viljelevad demagoogiat, hea näidata, kui hästi euro- alaga liitumine meie majandusele mõjus, sest põhi jäi krooniaega, tõus algas sel aastal, kui euroga liitumine otsustati, ja aastal kui euro tuli, jõudis majandus juba plussi. Ettevõtjatel, kes 2009. aastal ülevõtmise tegid, on 2010.–2011. aastal võimalik rahastajatele tõenäoliselt näidata juba väga head tootlust.Telekomi-tehingu teine pool on see, et hulk investoreid osteti börsiettevõtetest välja ja neil on soov uutesse ettevõtetesse investeerida, mis julgustab uusi ettevõtteid börsile tulema. Esimene ettevõte on endast juba teada andnud ja ma usun, et see ei jää viimaseks.

Aivar Rehe: Rääkisid kohalikest investoritest. Mida sa aga prognoosid rahvusvahelise kapitali kohta, kuidas nemad meie ettevõtetele 2011.–2012. aastal vaatavad?

Andrus Alber:  Näiteks East Capital on teatanud, et on lõpetanud Balti-suunalisse fondi raha vastuvõtmise, sest raha pole kusagile panna. Raha kipub siia turule, aga siin pole piisavalt investeerimisvõimalusi.

Teine asi, mis euroteemast kõrvale jääb, aga Eestile edaspidi lisakvaliteedimärgi annab, on see, et aasta lõpus peaks Eesti liituma OECDga. See on investoritele oluline märk, sest maailmas on hulk fonde, mille ainus piirang on nõue investeerida OECD riikidesse.Ettevõtted peavad siis ikkagi ise piisavalt tublid ja väärikad olema, et rahvusvahelised investorid sooviksid just neisse investeerida, mitte umbmääraselt Eestisse.

Aivar Rehe:  Pöördume nüüd pankade laenutegevuse juurde. Kas euro aitab kaasa, et pangad taaskäivitavad 2011. aastast laenutegevuse?

Nordea Pank Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft: Laenu antakse siis, kui on nõudlust ja vastupidi. Kriisi ajal laenunõudlus kahanes. On näha, et laenunõudluse suurt kasvu ei ole seni veel toimunud. Aga muidugi, ka pakkumine on vähenenud. Oluline teema, mida ei tohi ära unustada, on regulatiivse keskkonna muutus – nii Eesti-siseselt kui ka laiemalt. Ka finantssektori jaoks on regulatiivne keskkond muutunud halvemaks.

Siim Raie: Eelmisel aastal vähenes Eestis erasektori laenukoormus peaaegu 15 miljardi krooni võrra, mis on peaaegu kümnendik erasektori laenukoormusest. See kõneleb Eesti majanduse väga suurest kohanemisvõimest. Siia oli võimalik raha kiiresti sisse pumbata, siit oli võimalik raha kiiresti välja tõmmata.

Vahur Kraft:  Praegu on meil tegu ajalooliselt kõige madalamate intressimääradega ja sellele tasemele nad majandustsükli vahetumisel kindlasti ei jää. Euro intressimäärade suund on kindlasti tõusule, küsimus on selles, kas nende tõus algab 3, 6 või 12 kuu pärast.

Andrus Alber:  Ülo näitas enne, et eluasemelaenude keskmine riskimarginaal on tõusnud ühelt protsendilt 2,5 protsendile. Kui nüüd euribor peaks kahekordistuma, aga marginaal langeb tagasi ühe peale, ei pruugi eluasemelaenu võtjad ja võib-olla ka ettevõtjad euribori tõusu üldse tajuda.

Loe lähemalt Finantsjuhtimise infolehest .

Autor: Lemmi Kann, Äripäeva infoleht Finantsjuhtimine