Töötasu on kokkuleppe asi

Tööandjad on põhjusena viidanud enamasti värbamisraskuste, piirkondliku palgaerinevuse ja kohaliku hinnataseme mõjule. Võib olla oht seadust rikkuda, aga väidetavalt pole ametiühingud sellist palgaerinevust vaidlustanud. Samuti ei pruugi palk kõrgem olla, vaid makstakse lisaks mingit kuluhüvitist.

Eestis oli 2008. aastal riigi keskmisest 12-14% võrra kõrgem palk Tallinnas ja Harjumaal. Tartumaa keskmine palk on riigi keskmisega ligilähedane, ülejäänud 13 maakonna keskmine palk oli aga 15-30% madalam.

Samaväärse töö eest tuleks ettevõttes maksta sama suurt palka. Kas piirkonniti tehakse ebaõiglaselt vahet?

Eesti seaduses piirkonniti erineva tasu maksmist ei kirjeldata. Küll võimaldab piirkondlikku lisatasu nt avalikus sektoris valitsuse määrus "Riigiteenistujate töötasustamine". Seda ka tehakse.

Kui riigiteenistujate puhul on see lubatud, võiks eeldada, et ka erafirmad võivad seda kasutada. Siiski peab äriettevõte olema valmis erinevuse põhjendamiseks, eelkõige endale. Hea, kui vajadusel on juba ametikoha töökirjelduses piirkonniti vahe sisse tehtud. Ka palgasüsteemis saab kasutada näiteks töökoormuse lisatasu, olenevalt sellest, kui palju kliente päevas piirkonna töötaja keskmiselt teenindab.

Tööandjal on seega üks palgasüsteemi võimalus/kulu juures. Kainet meelt ettevõtte kulude ja töötajate piirkondliku tasustamise õiglaseks sobitamiseks.

Autor: Lemmi Kann, Urmas Orula