Muudatused Leedu riigihangete õiguses

Seadusemuudatuste ettevalmistamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. a direktiivist 2007/66/EÜ ning Leedu Sunrise’i Komisjoni (ärikeskkonna arendamiseks ettepanekuid tegev komisjon) ettepanekutest.

Seadusemuudatustega on kehtestatud hulk uuendusi seoses Leedu Riigihangete Ameti tegevuse, hankedokumentide sisu, hindamisprotseduuride, läbirääkimiste korraldamise ning sotsiaalsete hangete korraldamisega. Parandati ka riigihankevaidluste lahendamise korda, seadustati hankija nn majasisese üksuse erand (nn in house-hanked) ning tehti veel mitu muudatust.

Olulisemad uuendused

Hankedokumendid täpsemaks, kvalifitseerimine lihtsamaksUute seadusemuudatuste kohaselt peaksid hankijad täpsustama hankedokumentides hanke maksumuse reegleid ja alltöövõtjate vahetamise korda, samuti peaksid hankijad kohustama pakkujaid pakkumustes näitama, kas pakkuja kavatseb hankes kasutada alltöövõtjaid. Lisaks peavad hankijad võimaldama pakkujatel tutvuda samas hankes esitatud teiste pakkujate pakkumustega, kui pakkuja esitab sellekohase päringu. Uus regulatsioon lihtsustab ühtlasi pakkujate kvalifitseerimise reegleid.

Pakkujatele tõhusam kaitse

Kõige tähtsam uuendus on tõenäoliselt pakkujate õiguste tõhusam kaitse. Uue süsteemi kohaselt on neil õigus taotleda kohtult ajutiste kaitsemeetmetena hagi tagamist, hankija otsuste tühistamist, kahjude hüvitamist, hankelepingu tühistamist ning alternatiivsete sanktsioonide kohaldamist. Riigihangete Amet kui avalikke huve kaitsev asutus võib samuti pöörduda kohtusse ning taotleda hankelepingu tühistamist ja alternatiivsete sanktsioonide rakendamist. Seadusemuudatustega pikendatakse ka hankija otsuste või toimingute kohta kaebuste ja taotluste esitamise tähtaegu.

In house-hankedKõnealuste seadusemuudatustega legaliseeriti muu hulgas nn majasisese üksuse erand ehk nn in house-hanked. Selle muudatuse tingis nii teatud hankijate organisatsioonistruktuur kui ka Euroopa Ühenduste Kohtu vastav kohtupraktika. Alates seadusemuudatuste jõustumisest on hankijatel õigus seaduses sätestatud juhtudel ja alustel mitte rakendada riigihangete seaduses sätestatud hangete korda ning korraldada selle asemel n-ö majasisene hange. Eelkõige rakendub selline võimalus juhtudel, kus hankija sõlmib hankelepingu tema kontrolli all oleva ettevõtte või asutusega, mille sissetulekutest valdav osa lähtub tegevusest, mille eesmärk on rahuldada vastava hankija vajadusi.

Eelnevat silmas pidades oli Leedu riigihangete seaduse muudatuste peamiseks tulemuseks Leedu õiguse ühtlustamine Euroopa Liidu õigusega. Lisaks tagavad seadusemuudatused mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. Parandatud on riigihangete vaidluste lahendamise korda, võimaldades asjaosalistel kasutada hankeprotseduuri ajal kiiretoimelisi ja tõhusaid õiguskaitsevahendeid, tänu millele saab riigihankemenetluses õigusrikkumisi veelgi vältida.

Artikkel ilmus advokaadibüroo Varul VIlgerts Smaliukas aprilli infokirjas

Autor: Lemmi Kann, Dr Elze Matulionyte