Kahjuhüvitised õiglasemaks!

Seadus ei tsenseeri väljendusõigust vaid kaitseb eraõiguslikke kannatanud õigusvastase au teotamise järgselt. Au teotamist ei saa samastada sõnavabadusega ja kannatanu õiguste kaitse pole väljendusvabaduse riive. Nii ei ole kirvelöögiga tekitatud kahju väljamõistmine tööõiguse piiramine, põhjusel et kirves oli tööriist.Nagu mujalgi demokraatlikus maailmas, riik ja omavalitsus ei oma tsiviilõiguse silmis au ega väärikust, mistõttu nende suhtes tehtud valedel ja laimavatel väljendustel ei ole materiaalseid tagajärgi. Jätkuvalt on kahju hüvitamise põhimõtteks see, et isik seatakse hüvitise kaudu hüpoteetilisse olukorda nagu kahju poleks tekitatud. Varalise kahju puhul on see lihtsalt kokkuarvutatav, näiteks hüvitatakse lõhutud auto remondikukud rahas.Kuna me inimese sisse ei näe, siis mittevaralist kahju on raskem mõõta, mis ei tähenda, et seda ei peaks hüvitama. Kui keegi kaotab huligaanse rünnaku tagajärjel tervise, siis vaevalt, et piisab kaotatud töövõime tõttu palganumbri hüvitamisest. Lisahüvitis mittevaralise kahju eest ei taastaks küll endist olukorda, ent leevendaks veidigi tagajärgi ja aitaks kannatanu õigusi paremini tasakaalu viia.Meil on mittevaralise kahju asjad „mustaks lambaks“ muidu mõistlikus tsiviilpraktikas. Hüvitised on seletamatutel põhjustel niivõrd marginaalsed, et kohtus käimine ei tasu ennast lihtsalt ära, mis ohustab põhiseaduslikku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.Eelnõu ei sisalda midagi põhimõtteliselt uut vaid annab kohtule õigusselguse huvides täpsemaid juhiseid, mida võtta arvesse kahju hüvitamisel, võimaldades muuhulgas ennetavat iseloomu ja kahju tekitaja varalise seisundi arvessevõtmist. Ennetav eesmärk pole samuti uudne, pealegi  kannatanu õiguste edasiste rikkumiste ärahoidmises ei ole ka midagi halba. Ka praegune seadus võimaldab teha keelava otsuse edasise kahjustava tegevuse ärahoidmiseks.Me võime küll muiata USA karistuslikke hiigelhüvitisi määravate kohtupretsedentide üle, kuid peame tõdema, et need on tublisti kaasa aidanud parema elukeskkonna saavutamisele. Kuigi alates 18. sajandist arenenud anglo-ameerikalike karistuslikele ennetushüvitiste süsteem on iseenesest tõhus, ei ole seda eelnõus rakendatud.Loodan, et eelnõu vastuvõtmisel loksub senine   kahjutekitajat soosiv kohtupraktika õiglasemalt paika. Karta tuleb hoopis selliseid põhiõigusi rikkuvaid jõledusi nagu näiteks nõukogulikuks rudimendiks olevat inkvisitsioonilist eeluurimismudelit, euroopalikele arusaamadele vastava kaitseõiguse puudumist, enamikule EIÕK kriteeriumitele mittevastavat ja riiklikku omavoli võimaldavat jälitustegevuse regulatsiooni ning kohtusse pöördumist takistavaid pöörased riigilõivusid.Masu on heaks taimelavaks demokraatiat ohustavatele ilmingutele, ent  VÕS-i eelnõu viimaste hulka ei kuulu.

Autor: Lemmi Kann, Leon Glikman