Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt küsitletud ekspertide hinnangul poole aasta pärast Eesti majandusolukord paraneb ja seda eelkõige tänu ekspordile ning soodsatele arengutele maailmas.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeval EKI pressikonverentsil, et Eesti on üles näidanud ääretult head kohanemisvõimet kiirelt muutuvates oludes ja jõudnud murdepunkti, kus asjad saavad vaid ülesmäge liikuda.
„Positiivne on see, et enamik töötuna arvel olijatest leiab endale töö siiski enne sotsiaaltoetuse lõppemist ning inimesed on väga avatud täiend- või ümberõppele,“ sõnas Parts.
Lisades, et vaatamata investeeringute üldisele loidusele, on välisinvestorite huvi meie vastu taas tõusma hakanud. „Äsja tootmise Eestisse kolinud Ericssoni ümber toimuvat tasub kindlasti jälgida. Rõõmu teeb, et ka kohalikes ettevõtjates on taas tärganud tahe investeerida ning kindlasti annaks pikemas perspektiivis majanduse elavnemisele positiivse tõuke Eesti Energia võimalik börsile minek,“ leidis minister.
Märtsis toimunud uuringu kohaselt hindavad 58% EKI ekspertidest Eesti majandusolukorda kuue kuu pärast paremaks, samas kui 42% leidis, et olukord jääb samale tasemele. Olukorra halvenemist ei ennusta keegi.
Esimese kvartali majandusolukorda peeti üldiselt siiski raskeks (79% ekspertidest), hinnates märtsis majandusolukorda 1,8 punktiga, mis on eelmisest, detsembrikuu hinnangust, pisut madalam. Nii investorite kui ka eratarbijate ebakindlus on jätkuvalt suur. Samas on selgelt paranenud meid ümbritsev majanduskeskkond, muutes kaupade ja teenuste eksportimise kergemaks.
Majandususalduse indeks aga näitab, et kindlustunne on paranenud kõigis majandussektorites. Võrreldes aasta taguse ajaga on olukord paranenud nii teeninduses, tööstuses, kaubanduses, ehituses ja ka tarbijate hulgas.
Kui 2009. aasta majanduslanguse üheks peamiseks põhjuseks oli ekspordi vähenemine, siis valdav osa EKI ekspertidest usub, et Eesti eksport eelkõige just Soome ja Rootsi sel aastal kasvab.
Investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid majanduse üldolukorrast halvemaks, sest investeerimise aktiivsus püsib endiselt väga madalal. Selle põhjuseks peetakse olemasolevate tootmisressursside alarakendust ning pankade rangete nõudmiste poolt põhjustatud madalat laenunõudlust.
Eratarbimise olukorda peeti märtsis investeeringute omast mõnevõrra aga paremaks, kuid detsembri vaatlusega võrreldes siiski 0,9 punkti võrra halvemaks. Seoses süveneva tööpuuduse ja jätkuvalt alanevate palkadega on eratarbimine kriisieelse perioodiga võrreldes 20% langenud.
Tarbijahindade osas oodatakse esimeses kvartalis mõõdukat tõusu, kuid hinnatase jääb siiski oodatavalt madalamaks kui möödunud aastal samal ajal.
Tarbijad on kokku hoidnud peamiselt jalanõudelt ja riietelt (56% tarbijatest), meelelahutuselt (55%), hobidelt (49%) ning samuti hoiab pea iga teine eestlane kokku toidu pealt (48%). Tervise arvelt on kulutuste piiramine olnud kõige väiksem (32%).
Majanduse arengu peamisteks piduriteks on jätkuvalt vähene nõudlus ning suur tööpuudus. Positiivsest küljest on võrreldes sama perioodiga 2009. aastal kõikide probleemide, välja arvatud tööpuudus, raskustase praeguseks oluliselt alanenud, mis näitab, et majandus on kriisist väljumas.
Seotud lood
Maksuteabevara toob teieni automaksu testi, mille lõpus on igale vastajale kingitus!