6. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pankrottide arv kümnendi kõrgeim

Krediidiinfo värske uuringu kohaselt tõusis 2009. aastal pankrottide arv kümne aasta kõrgeimale tasemele, ning pankrottide arvu kasv jätkub ka sel aastal, siiski aeglasemas tempos kui mullu.

2009. aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu ja 14 mittetulundusühingu maksejõuetus, mis tähendab, et pankrottide arv kasvas võrreldes 2008. aastaga 2,5 korda ehk 623 ettevõtte võrra. Statistika näitab, et pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75% kõikidest Eesti ettevõtetest.

Pooled 1055-st lõpetasid pankrotiga ning pooltel neist ei jätkunud piisavalt vahendeid, et pankrotiprotsessi läbida, mistõttu nende pankrott rauges.

„2009. aastal ületas pankrotistunud ettevõtete arv esmakordselt 1000 ettevõtte piiri,“ nentis uuringu tutvustamisel Krediidiinfo AS asedirektor Alar Jäger. Ta tõi võrdluseks, et näiteks 2007. aastal, kui pankrotistus kõige vähem ettevõtteid, oli neid 202. Aastatel 2003-2005 ning aastal 2008. oli pankrotistunud ettevõtteid 400 - 460 piires.

Valdkonniti pankrotistus kõige enam ehitusalal tegutsenud ettevõtteid ehk 269 firmat, samal ajal kui 2008. aastal pankrotistus selles valdkonnas neid 68. Pankrotte 1000 ettevõtte kohta oli ehituse järel enim majutus- ja toitlustusvaldkonnas (kogu selles valdkonnas pankrotistunud ettevõtete arv 58) ning töötlevas tööstuses (koguarv 149). Kinnisvaraalane tegevus, haldus- ja abitegevuste valdkond oli neljandal kohal ning kolmandale platseerus hulgi- ja jaemüük, mootorsõidukite ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont.

Kuigi maakonniti pankrotistus 1000 ettevõtte kohta 2009. aastal kõige enam firmasid Järvamaal ja Hiiumaal, siis Jägeri sõnul peaks sellesse numbrisse kriitiliselt suhtuma, kuna näiteks Hiiumaa on väike maakond, kus statistikat mõjutas pankrotistuvate ettevõtete ümber registreerimine sellesse piirkonda. Seevastu kolmandale ja neljandale kohale tulnud Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa on Jägeri sõnul probleemsemad ja statistika peegeldab paremini tegelikku olukorda.

Kõige vähem pankrotistus ettevõtteid 1000 firma kohta Põlvamaal, Võru, Viljandi ja Jõgeva maakonnas.

Krediidiinfo AS uuringujuht Anne-Ly Ots märkis, et võrreldes varasemate aastatega pankrotistus ettevõtteid põhjusel, et teised jäävad neile võlgu, vähem.

Selleks aastaks prognoosis Ots, et oodata on umbes 1600- 1700 ettevõtte pankrotistumist ning valdkonniti jätkavad esirinnas ehitusettevõtted ja majutus- ning toitlustusettevõtted.

Krediidiinfo korraldab pankrotiuuringut alates 2001. aastast.

 

Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700