1. aprill on rahvusvaheline naljapäev ning kui te sel päeval Prantsusmaal olles järsku avastate, et teie seljale on kinnitatud surnud kala, ärge solvuge – see on tavaline esimese aprilli nali! See on tõeliselt ülemaailmne päev – 1. aprillil lollitavad inimesed teineteist praktiliselt igas maakera nurgas, aga erinevaid nalju on tuhandeid ja tuhandeid! Keegi ei tea, kes olid esimesed „lollid“: kas Prantsusmaalt, Inglismaalt, Mehhikost või Šveitsist.
On kaks selle päeva tekkimise teooriat. Mõned arvavad, et esialgu tähistati paljudes maades 1. aprilli kui kevadist pööripäeva. Isegi kõige igavaimaid pööripäeva pidustusi saatsid naljad, vallatused ja vingerpussid. Teised jälle on veendunud, et 1. aprilli tähistamine sai alguse veel 440 aastad tagasi, Prantsuse kuninga Charles IX ajal. Charles IX olevat otsustanud, et uus aasta peab algama 1. jaanuaril, mitte 1. aprillil nagu varem. Truud alamad õnnitlesidki teineteist 1. jaanuaril 1565 uue aasta puhul, kuid pidasid meeles ka vana uut aastat: 1. aprillil vahetasid nad naljaviluks kingitusi. Komme jäigi püsima.
Ajapikku levis komme tähistada 1. aprilli naljade ja erinevate tempudega üle kogu Euroopa, sealt aga Inglismaale. Just brittidemaal hakati prantsuse püha Poisson d’Avril, st aprillikalapäeva (prantslaste lemmiknali sellel päeval on riputada teineteisele selja külge väike kala) nimetama aprillilollide päevaks (April Fool’s Day). Nad märkisid selle isegi kalendritesse koos jõulude ja ülestõusmispühaga.
Indias tähistatakse analoogset päeva – Huli püha – märtsi lõpus. Seal on ka kombeks heita teineteise üle nalja. Lollidepäeva tuntakse ka mõnedes Ladina-Ameerika riikides Dia de los Inocentes – siiruse ja avameelsuse päev – nime all ning tähistatakse 28. detsembril. Tänapäeval ka üpris tõsised inimesed, organisatsioonid ja meediakanalid peavad enda kohustuseks heita 1. aprilli puhul mõni nali. Kogu maailmas juurdus traditsioon heita nalja sugulaste, sõprade, kolleegide ja klientide üle.
Kadunud päev
Esimene koht Euroopa aprillinaljade edetabelis kuulub Küprosele. Täpsemini, ühele kohalikule raadiojaamale, mis teatas oma kuulajatele, et 1. aprilli ei ole olemas. Tuhanded raadiokuulajad jäidki uskuma 1. aprillil eetris mängitud kuuldemängu, kus 10 näitlejat esinesid poliitikategelaste, teadlaste ja ajakirjanike rollis. Nad rääkisid väga tõsiselt, viidates matemaatilistele arvutustele ja rahvusvahelisele kuupäeva joonele Vaikses ookeanis, rääkisid „tuhandeaastase kadumise efektist“, mille tulemusena kord iga tuhande aasta tagant 31. märtsile järgneb 2. aprill. Kuuldemängu fenomenaalne edu sai selgeks siis, kui suur hulk inimesi, ostes pileteid või saades poetšekke, pöörasid müüjate tähelepanu nende arvates valele kuupäevale.
Lugupeetud lugejad, millised ka ei oleks teie naljad 1. aprillil, ärge unustage, et hea nali on see, millel ei ole tagajärgi ei selle jaoks, kelle üle heideti nali ega selle jaoks, kes nalja heitis. Ja kõige valjemini peab naerma just see inimene, kelle üle te nalja heitsite!
Soovime naljarikast 1. aprilli ja edu loomingus!
www.realtrade.ee
Autor: Lemmi Kann, Viktoria Jussupova

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele