Pankrot või saneerimine?

a) ta suuda tasuda võlgu tähtaegselt, st raha pole ja firma ei suuda piisavat rahavoogu ka edaspidi genereerida (tõeline maksejõuetus) või

b) tal on vara vähem kui kohustusi, st omakapital/netovara on negatiivne ja firma ei teeni augu täiteks piisavalt kasumit (tehniline maksejõuetus). Tehnilise maksejõuetuse seisundis on paljud ettevõtteid, kusjuures see ei pruugi kuidagi häirida nende majandustegevust. Siiski tuleb ka selle näitaja eest hoolt kanda - äriseadustik nõuab ja kohus kontrollib.

Niisiis pole maksejõuetus õiguslikus mõttes päriselt sama, mis majanduslikus tähenduses. Äris on A ja O ikka raha, mitte suvaliselt hinnatud põhivara või muud mitterahalised aktivad. Kui on näha sissetuleva rahavoo kokkukuivamist ja maksejõuetus on silmapiiril, siis võibki abi olla saneerimisest.

Saneerimisseadus seab kolm tähtsat verstaposti:

1. kohus algatab ettevõtja avalduse alusel menetluse;2. võlausaldajad võtavad vastu ettevõtja poolt esitatud saneerimiskava;3. kohus kinnitab saneerimiskava.

Kuivõrd tegemist on õiguslikult reguleeritud ja finantsteadmisi nõudva toimetamisega väga lühikese aja jooksul, siis pole ettevõtte juhatusel lootust sellega ilma asjatundja abita toime tulla. Kui kava on kinnitatud, järgneb selle täitmine, mis tähendab mitmeaastast usinat tööd saneerimisnõustaja järelevalve all.

Saneerimiskava läbiminekule saab loota ainult siis, kui see tõotab võlausaldajaile nende nõuete paremat rahuldamist, kui seda võimaldaks pankrotimenetlus.

Saneerimishuviliste senine skoor on nukker - esitatud saneerimisavalduste rahuldamise määr (st menetlus algatati) on ca 10 %. Saneerimiskava kinnitamiseni on seni jõudnud aga vaid üksikud (aastaga on kinnitatud saneerimiskavu sama palju, kui iga päev kuulutatakse välja pankrotte). Saneerimiskatsete ebaõnnestumise peamine põhjus on ravi hilinemine - maksejõuetus mitte ei ähvarda, vaid on juba käes. Miks siis ikkagi üritatakse?

Esiteks kindlasti seepärast, et lootus sureb viimasena ja ettevõtja on juba loomult optimist. Aga nii mõnelgi juhul võib olla motiiviks soov saada pisut aega mõnede oluliste asjade ja suhete korraldamiseks. Nimelt lükkub saneerimismenetluse algatamisel edasi pankrotimenetluse algatamine, peatatakse ettevõtja vastu suunatud rahaliste nõuete menetlemine, peatub täitemenetlus ja viiviste ning ajas suurenevate leppetrahvide arvestamine, samuti võib ettevõtja taotleda hagi tagamise abinõude ning maksuhalduri täitetoimingute lõpetamist.

See, kas saneerimiskaitse saadakse või mitte, sõltub sellest, kui veenvalt suudetakse saneerimisavalduses kohtule selgeks teha majandusraskuste olemus ja saneerimiskava põhiideed ning tõestada, et pärast saneerimiskava täitmist on võimalik ettevõtet jätkusuutlikult majandada.