Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Inimarengu aruanne rooskab Eesti maksusüsteemi
Äsja avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne 2009 on kriitiline nii Eestis kehtiva maksusüsteemi kui kriisi ajal langetatud maksuotsuste osas.
Mitmed maksupoliitilised otsused viimase viie aasta jooksul on sattunud vastuollu majandustsükli juhtimise üldiste makromajanduslike põhimõtetega, nendib aruande majandusosa toimetaja Erik Terk.
Tulumaksude alandamine kiire majanduskasvu tingimustes aastatel 2004–2007 viis majanduse ülekuumenemisele ning majandusstruktuuri deformeerimisele ja konkurentsivõime vähenemisele. Tarbimismaksude tõususud aastatel 2008–2010 halvendasid tarbijaturu olukorda ning võimendasid veelgi majanduse kokkutõmbumist. Töötuskindlustusmaksete mitmekordne tõus on oluliselt suurendanud ettevõtete tööjõukulutusi.
Ka maksude struktuur on kiivas. Suur osa maksutuludest on seni kogutud tarbimismaksudest, mis tähendas majanduskriisi puhkedes järsku maksutulude vähenemist.
„Järsud muutused eelarvetulude laekumises annavad tunnistust erinevate maksutulude tasakaalustamatusest, mis ongi üks Eesti maksusüsteemi nõrkusi,“ nendib Terk. Ühtlasi tähendavad tarbimismaksud ja eriti käibemaks maksukoormuse jaotumist vaesema elanikkonna kahjuks, mis võimendab ühiskonna kihistumist.
Käibemaksu ja aktsiiside tõstmine aastatel 2008-2010 suurendab Eesti riigieelarve sõltuvust tarbimismaksudest veelgi. Juba varem olid tarbimismaksud Eesti eelarves suhteliselt suurema osakaaluga kui mujal ELi riikides.
Lähiaastate Eesti valitsussektori rahastamise jätkusuutlikkus eeldab maksusüsteemi arendamist ja tasakaalustamist. Peaküsimuseks on – missugune on efektiivne maksustruktuur ja maksukoormuse jaotus erinevate „maksuohvrite” vahel?
Tarbimismaksude ja sotsiaalmaksude koormus enam kindlasti kasvada ei või. Demograafilisi trende arvestades saab ettevõtete sotsiaalmaksukoormust hoida praegusel tasemel või alandada ainult maksukoormuse ümberjaotamisega teistele maksudele, nendib Terk. Tõenäoliselt peab tulevikus riigi maksutuludes kasvama nii ettevõtte- kui üksikisiku tulumaksu osa.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele