Maksuamet: siirdehindade risk üha kasvab

Rahvusvahelise maksuõiguse järgi on tuluallikariigil eesõigus maksustada riigist teenitud tulusid. Seotud isikute vahelistes tehingutes seob isikuid ühine eesmärk – maksimeerida kasumit – ning selle saavutamiseks liigutatakse läbi erinevate tehingute kasum piirkonda või ka ettevõtlusvormi, mis tagab kokkuvõttes väiksema maksukoormuse. Reeglina toimub selline kasumi liigutamine läbi kokkulepete, mis ei ole majanduslikult põhjendatud ning mida mitteseotud osapooled sellisel kujul omavahel ei sõlmiks.

Seega siirdehinna kaudu maksukohustuse optimeerimine paneb ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda ning jätab riigi ilma maksutulust. Sellise tegevuse juures ei saa välja tuua plusse ega heakskiitu.

Viimaste aastakümnete jooksul on hargmaiste ettevõtjate (seotud ettevõtjad, mis asuvad erinevates riikides) roll maailmakaubanduses oluliselt suurenenud. Hargmaiste ettevõtjate tekkimine ja arenemine asetab maksuhaldurite ning hargmaiste ettevõtjate ette järjest keerulisemaid maksustamisega seotud küsimusi. Erinevate riikide hargmaiste ettevõtjate maksustamise korda ei saa käsitleda eraldi, vaid seda tuleb teha rahvusvahelises kontekstis.

Nii hargmaiste ettevõtjate kui ka maksuhaldurite probleemid tekivad peamiselt praktilistest raskustest hargmaiste ettevõtjate kontserni kuuluvate ettevõtjate või püsivate tegevuskohtade tulude ja kulude määratlemisel, eriti seal, kus hargmaiste ettevõtjate kontserni tegevus on kõrgelt integreeritud.

Miks ei ole tulude siirdamine hea? Väga lihtsal põhjusel: riik jääb ilma maksutuludest. Maksustamine toimub seal, kus tulu teenitakse. Oluline on maksustamise juures ka see, et ühte tulu ei maksustataks mitu korda. Maksuhaldur ei hinda, kas maksude optimeerimine on hea või halb, vaid oluline on, et tulu maksustamine toimub õiges riigis õige määra alusel.

Autor: Lemmi Kann, Piret Reiljan