Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarve ülejääk 1,7 miljardit tänu välistoetustele
Eesti riigieelarve tulud ületasid 2010. aasta esimese kahe kuuga kulusid 1,7 miljardi krooni võrra, teatas rahandusministeerium.
Veebruaris oli küll riigieelarve 0,14 miljardiga defitsiidis, kuid see oli tingitud tulumaksu tagastatust maksu- ja tolliameti poolt.
Ministeeriumi teatel oli riigieelarve aasta alguse kassapõhilise ülejäägi taga välistoetustest tingitud eripärad. Nimelt laekus ainuüksi veebruaris eelarvesse 3,2 miljardi krooni eest mittemaksulisi tulusid, millest 1,9 miljardit olid välistoetused.
Kokku moodustavad kahe kuu 15,3 miljardi kroonisest tulubaasist mittemaksulised tulud 4,5 miljardit ja maksutulud 10,8 miljardit (17,4% eelarvest). Suurimate tululiikidena laekus sotsiaalmaksu 4,4 miljardit ning käibemaksu 3,2 miljardit krooni.
Võrreldes aastatagusega perioodiga on kasvanud maksutulude maht kahe kuuga 0,8 miljardi ja mittemaksuliste tulude hulk 0,6 miljardi krooni võrra.
Rahandusministeeriumi sõnul on maksutulude suure laekumise taga peamiselt aktsiisikaupade varumisest enne 1. jaanuari maksutõusu.
Riigieelarve kulusid tehti kahe kuuga kokku 13,6 miljardi krooni ulatuses ehk 14,9% planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti kokku 6,1 miljardit peamisteks sotsiaaltoetuseks.
Välisvahendeid on koos ettemaksetega sel aastal välja makstud 1,6 miljardit krooni, mis on ligi 500 miljonit enam kui möödunud aasta samal ajal. Sellest struktuuritoetusi maksti välja 673 miljonit krooni ehk 206 miljonit rohkem kui möödunud aasta samal perioodil.
Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas veebruari lõpu seisuga 18 miljardit krooni. Võrreldes jaanuari lõpu seisuga suurenes riigi likviidsete finantsvarade kogumaht 160 miljoni võrra, mis peamiselt tulenes klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust.
Rahandusministeeriumi sõnul oli valitsussektori eelarve defitsiit jaanuaris 761 miljonit krooni (0,36 protsenti SKPst) ning terve aasta lõikes võiks jääda valitsussektori defitsiit 2,2%/SKP juurde.
Eelmisel aastal kujunes valitsussektori tekkepõhiseks eelarvepuudujäägiks 3,7 miljardit krooni (1,7% SKPst), mis on tunduvalt väiksem Maastrichti kriteeriumi 3% piirist.
Autor: Lemmi Kann, Raivo Sormunen
Hetkel kuum
Enimloetud
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele