Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arbitraažikohus: efektiivne vaidluste lahendamise viis
Arbitraažikohus on efektiivne viis vaidluste lahendamiseks, kuna arbitraažimenetlus on kiire, suhtelist odav ja konfidentsiaalne, kirjutab Arbitraažikohtu sekretär Debbie-Triin Napits.
Kui arvestada Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu alguseks selle reglemendi esimest kinnitamist 1992. aasta 3. märtsil, on vahekohtul täitunud äsja kaheksateistkümnes tegevusaasta. Huvi Arbitraažikohtu vastu on jätkuvalt suurenev nagu ka usalduse kasv.
Järjest enam võetakse Arbitraažikohtuga ühendust ja palutakse informatsiooni ning selgitusi arbitraažimenetluse ja arbitraažiklausli korrektse vormistamise kohta enne lepingute sõlmimist.
Peamiseks arbitraažiklausli lepingusse lisamise põhjusteks on toodud arbitraažimenetluse kiirust, suhtelist odavust ja konfidentsiaalsust.
- Arbitraažimenetlus on konfidentsialne, mis tähendab, et Arbitraažikohus ei väljasta vaidlevate poolte ja menetluses oleva asja kohta mitte mingisuguseid andmeid kolmandatele isikutele. Informatsiooni väljastatakse kolmandatele isikutele üksnes juhul, kui Arbitraažikohtul on eelnevalt poolte kirjalik nõusolek informatsiooni väljastamise kohta;
- Arbitraažimaks on seda odavam, mida suurem on nõude suurus. Arbitraažikohtu nõukogu proovib hoida arbitraažimenetluse kulud võimalikult madalal. Seega võetkse arbitraažimaksu määramisel alati arvesse vaidluse eeldatavat keerukust ja vahekohtu moodustamise viisi (kas pooled soovivad ühe või näiteks viie liikmelist vahekohut);
- Arbitraažimenetlus on kiirem, kuid tagatud on siiski võimalus lahendada vaidlus ka suulisel istungil;
- Pooltel on võimalus osaleda vaidlust lahendava vahekohtu moodustamises – valida vaidlust lahendama hinnatud spetsialist või võimekas jurist.
Lähemalt aastast 2009
2009. aasta 1. jaanuaril jõustusid uued, pea kahekordseks tõstetud riigilõivumäärad, mis annavad Arbitraažikohtule eelise menetluskulude osas. 2009. aastal võttis Arbitraažikohtu nõukogu menetlusse kokku 34 hagiasja. Kinnitatud vahekohtu koosseisule anti vaidluse lõplikuks lahendamiseks üle 23 hagiasja materjalid. Vahekohus tegi otsuse kokku 21 korral (arvesse on võetud ka need asjad, millede menetlemist alustati aastal 2008). Kaheksal korral paluti Arbitraažikohtule laekunud hagiavalduses hagi tagamise abinõu rakendamist, millest suurem osa pädevale kohtuinstantsile edastatud hagi tagamise taotlustest kohtu poolt ka rahuldati.
Pisut rohkem kui pooled (22/34-st) vaidlustest, millega Arbitraažikohtu poole pöörduti olid siseriiklikud ja 12 rahvusvahelised. Ka need arvud näitavad, et Eesti äriühingud lisavad lepingutesse järjest rohkem arbitraažiklauslit. Veel mõned aastad tagasi oli Eesti äriühingute vahelisi vaidlusi vähem, enamuse moodustasid vaidlused, kus üks pool oli väljastpoolt Eestit. Rahvusvahelistes vaidlustes olid poolteks äriühingud Venemaalt, Valgevenest, Prantsusmaalt, Ukrainast, Saksamaalt, Lätist, Leedust ja Soomest. Kuigi valdavalt olid vaidlused kahe äriühingu vahelised, esines ka vaidlusi, kuhu oli pooltena haaratud kolm ja ühel juhul isegi viis osapoolt.
Põhiliselt on vaidluste põhjuseks ja objektiks ikka lepingud. Ostu-müügi lepingutest tulenes ligemale pool ning laenulepingutest ligemale veerand vaidlustest, ülejäänud rendi-, ehitus-, tarne, jm lepingutest. Vahekohtul paluti mõista välja saamata jäänud tulu, tekitatud kahju, tunnustada lepingust taganemist ning lepingu ülesütlemise õigusvastasust, lepingu ülesütlemise tühisust. Seega suurenes ostu-müügilepingute osakaal ning ka ehitusega seonduvaid vaidlusi oli aastal 2009 kordades rohkem kui varem.
Hetkel kuum
Arbitraažikohtule hagiavalduse esitamine ei ole keeruline, kuid eeldab korrektsust. Sellega ei ole hagejad ka raskustes olnud. Hagimaterjale on tulnud kohtu poolt siiski ka tagastada, kuid seda rekordiliselt vähe – vaid viiel juhul. Kolmes asjas said pooled kokkuleppele enne vaidlust lahendava vahekohtu moodustamist, ühel juhul lõpetati menetlus seoses kostja pankroti välja kuulutamisega ning ühel korral tagastati materjalid hagejale kuivõrd hageja ei tasunud arbitraažimaksu.
Vahekohtu moodustamine
Vaidlust lahendava vahekohtu moodustamise viise on mitmeid (arbitere võib olla 1, 3 või 5 jne) ning pooled saavad selle moodustamise viisis kokku leppida. Vahekohus moodustati alati vastavalt poolte soovile ja enamasti nii ühe- kui ka kolmeliikmelisena. Üheliikmelised vahekohtu koosseisud moodustati enamalt jaolt Arbitraažikohtu nõukogu poolt, kui pooled seda soovisid.
Kes on arbiterid?
Arbitraažikohtul ei ole suletud arbiteride nimekirja, pooltel on õigus arbiter ise valida. Põhiliselt tegutsevad arbiteridena tunnustatud advokaadid ja kohtunikud Eesti kohtutest. Kohtunikud tegutsevad arbiteridena Arbitraažikohtu nõukogu poolt määratuna, sest vastavalt kohtute seaduse § 49 lg 5 ei või kohtunik olla vaidlevate poolte poolt valitud vahekohtunikuks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et Arbitraažikohtu tegevus on stabiilne ning 18 aasta jooksul kogunenud usaldus on suurendamas ka lepingupoolte soovi lahendada vaidlus just Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus. Nagu viidatud, tegutseb Arbitraažikohus alalise vahekohtuna Eestis alates aastast 1992. Vastavalt Arbitraažikohtu reglemendile http://www.koda.ee/?id=44241 lahendab vahekohus eraõigussuhetest, sealhulgas ka väliskaubandus- ja muudest rahvusvahelistest majandussuhetest tulenevaid vaidlusi.
Kuna reglement ei sea piiranguid hagi hinnale on Kaubanduskoja Arbitraažikohtus võimalik lahendada mistahes hinnaga vaidluseid. Vaidluseid on praktikas olnud nii hagihinnaga alates mõnekümnest tuhandest kroonist kuni kümnete miljoniteni. Samuti on menetlus üldjuhul olnud suuline.
Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstukoja Teatajas.
Autor: Lemmi Kann, Debbie-Triin Napits
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele