Läinud aasta neljandas kvartalis jäi Euroopa majanduse toibumine peaaegu toppama, kuna ekspordi kasv üksi ei suutnud korvata eratarbimise ja ettevõtete investeeringute vähenemist.
Kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas nii euroala kui ELI 27 liikmesriigi SKP neljandas kvartalis esialgsel hinnangul 0,1%, teatas täna Euroopa statistikaamet Eurostat. 2008. aasta neljanda kvartaliga võrreldes kahanes SKP euroalal 2,1% ja ELis tervikuna keskmiselt 2,3%.
Kõige kiiremat kasvu eelnenud kvartaliga võrreldes näitasid Eesti ja Slovakkia, vastavalt 2,6% ja 2%. Aasta baasil on aga Eesti koos Läti ja Leeduga ELis suurima majanduslanguse läbi teinud riikide esikolmikus.
Eratarbimine püsis Euroopas väikest miinust näidanud kolmanda kvartaliga võrreldes paigal, investeeringud kahanesid euroalal 0,8% ning ELi 27 liikmesriigis keskmiselt 1,3%.
Ekspordi kasv aeglustus eelnenud kvartaliga võrreldes euroalal 1,7%le ja ELis tervikuna 1,9%le, impordi kasv aeglustus vastavalt 0,9% ja 1,4%-le
Võrdluseks kasvas USAs SKP neljandas kvartalis 1,4% ja Jaapanis 1,1%.
Aasta kokkuvõttes kahanes ELi SKP mullu 4,2%, võrreldes 2,4% suuruse langusega USAs ja 5%se langusega Jaapanis.
„Majandus oli mullu sügavas languses, kuid eeldades, et maailmamajanduse toibumine jätkub, on lootust, et majandus ekspordi toel toibub,“ ütles agentuurile Bloomberg Bloxham Stockbrokersi peaökonomist Alan McQuaid.
Eratarbimist hoiab pressi all kõrge tööpuudus, mis küündis jaanuaris 9,9%le.
Euroopa suurimas majandusruumis Saksamaal jäi kasv kolmanda kvartali 0,7%se kasvu järel neljandas kvartalis soiku. Ka Soomes SKP ei muutunud, Rootsi leidis end aga üllatuslikult taas majanduslangusest - SKP kahanes nii kolmandas kui neljandas kvartalis.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.