2010. aastal on füüsilistel isikutel võimalik tutvuda oma tulude andmetega maksuhalduri e-portaalis juba 8. veebruarist. 15. veebruaril oli e-maksuamet ja pankade veebilehed taas kord ülekoormatud suure hulga deklareerijatega.
Eeltäidetud tuludeklaratsioonile on sel aastal kantud ka eluasemelaenu puudutav info. Intressisumma tuleb aga igal deklareerijal aga ise e-pangast saata. Samuti on maksuhaldur lubanud sel aastal deklaratsiooni esitamise teha kiiremaks ja mugavamaks. Nii saab näiteks deklaratsiooni elektrooniliselt täita ka inglise keeles ning deklaratsiooni esitada juba 6 hiireklõpsuga. Samuti on loodud popp ja noortepärane foorum küsimuste esitamiseks, millele ametnikud vastavad.
Mis puudutab tagastusi, siis ka sel aastal on maksuhaldur lubanud tagastada elektrooniliselt deklaratsiooni esitanutele, kellel eeltäidetud deklaratsioonis parandusi teha pole vaja, enammakstud tulumaksu 5 tööpäeva jooksul alates 26. veebruarist. Kes esitavad deklaratsiooni paberil, võivad tulumaksutagastusi oodata 20. aprillist.
Selle aasta tore uuendus on ka võimalus jätta oma tagastatav tulumaks maamaksukohustuse katteks (seda siis vaid neil, kes saavad tulumaksutagastuse enne 31. märtsi, mis on maamaksu esimese osamakse tasumise tähtaeg). Selle nipiga soovib maksuhaldur lihtsamini maamaksu koguda. Aga nüüd tulude deklareerimise juurde.
Kas ikka peab deklaratsiooni esitama?
Enne kui laskume tulude deklareerimise detailidesse, tasuks üldse kontrollida, kas tuleb deklaratsiooni esitada.Olgu siinkohal meenutatud, et tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle:
* tulult ei ole vaja tasuda täiendavalt tulumaksu;* saadud tulu kokku ei ületanud maksuvaba tulu 27 000 krooni;* tuluks oli ainult Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (sealhulgas Eesti) seaduse alusel makstav pension, nimetatud riigis sätestatud kohustuslik kogumispension või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust makstav pension, kui pensioni summa ei ületanud täiendavat maksuvaba tulu 36 000 krooni või kui pensionilt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda. Pensioni täiendavale maksuvabale tulule (36 000 kroonile) lisandub üldine maksuvaba tulu 27 000 krooni;* tuluks oli ainult tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis, mis ei ületanud 12 000 krooni või kui hüvitiselt on tulumaks ettenähtud summas kinni peetud ning seda ei ole vaja täiendavalt tasuda.
Täpsustaksin siinkohal, et eelnev loetelu on küll korrektne, kuid siiski tasuks meelde tuletada, et need, kes tahaksid teha tulust mahaarvamisi (nt eluasemelaenu või õppelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu laste eest, koolituskulud või ka nt mittetöötava abikaasa maksuvaba tulu), peaksid deklaratsiooni siiski esitama, sest ilma selleta maksuhaldur teile raha ei tagasta.
Tahaksin südamele panna, et töötajad, kes mitme tööandja juurest palgatulu saavad, kontrolliksid, kas tulumaksu kinnipidamisel oleks maksuvaba tulu õigesti rakendatud. Paar minutit kulutatud aega võib teile tuua puhast raha või päästa hiljem päris suurest jamast.
Kui mõni Euroopa Liidu residendist füüsiline isik on enam kui 75% oma tuludest teeninud Eestis, on ka temal õigus Eestis oma maksustatavast tulust mahaarvamisi teha, nii nagu seda on Eesti residendil. Selleks tuleb tal samuti täita tuludeklaratsioon.
On aga ka hulk isikuid, kes peavad igal juhul tuludeklaratsiooni esitama.
Need isikud on:* füüsilisest isikust ettevõtjad (esitavad deklaratsiooni põhivormile (vormile A) lisaks ka ettevõtlustulu vormi E);* isikud, kes omasid maksustamisperioodil madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiaid, osasid, hääli või õigust juriidilise isiku kasumile (deklaratsiooni põhivormile lisaks tuleb esitada vorm MM või MM lisa 1, sõltumata sellest, kas nimetatud juriidiline isik sai tulu või mitte);* isikud, kes on saanud tulu (sh dividende) välismaalt. Deklareerida tuleb nii Eestis maksustatav kui mittemaksustatav palga- ja dividenditulu ehk ka see tulu, mida välislepingu alusel Eestis ei maksustata. See kehtib ka naaberriikide pensionäride suhtes, kes elavad alaliselt Eestis ning on muutunud Eesti residendiks;* isikud, kelle väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ning kes soovivad kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel aastatel väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
Ühine deklaratsioon
Ühiselt saavad tulusid deklareerida isikud, kes 2009. aastal abiellusid või olid abielus 31.12.2009 seisuga. Isikud, kes 2009. aasta sees oma abielu lahutasid, ühist tuludeklaratsiooni esitada ei saa. Erandiks on ühe abikaasa surm. Lesel on siiski õigus ühine tuludeklaratsioon esitada. Ühise tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on mitteresident, kes teenis vähemalt 75% oma tulust Eestis, või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulust üle 75% teeniti Eestis.
Ühist tuludeklaratsiooni tasub esitada, kui soovitakse rakendada maksusoodustusi ning ühel abikaasadest jääks eraldi deklaratsiooni tehes osa soodustusi kasutamata. Näiteks siis, kui üks abikaasa ei tööta (st ta ei ole kasutanud oma maksuvaba tulu), kuid teisel abikaasal on tulusid üle 27 000 krooni aastas. Samuti olukorras, kus peres on palju lapsi — alates teisest lapsest tekib vanematel õigus rakendada täiendavat maksuvaba tulu —, ning näiteks olukorras, kus perel on 4 last, saaksid nad ühiselt deklaratsiooni koostades kasutada täiendavat maksuvabastust summas 81 000 krooni.
Tavapärane on ühise deklaratsiooni esitamine ka eluasemelaenu intresside mahaarvamisel, kuna seadus on sätestanud piirmääraks eluasemelaenu, koolituskulude ja annetuste mahaarvamisel ühe isiku kohta kuni 50 000 krooni, kuid mitte enam kui 50% tulust , on tihti kasulikum abikaasadel tulud koos deklareerida. Erinevaid variante on kindlasti veel. Nüüd aga tulude juurde.
Palgatulu
Ilmselt ei ole kellelgi küsimusi Eestist saadud palgatuluga. Selles osas on tööandjad kohustatud maksud kinni pidama ja riigile üle kandma ning kogu info peaks olema ka eeltäidetud tuludeklaratsioonis kajastatud real 5.1.
Küsimusi võib aga tekkida olukorras, kus tööandjal on riigi ees maksuvõlad. Töötaja võib siiski oma tuludeklaratsiooni esitada ja ka tulumaksutagastuse saada. Kui tööandja on kinnipeetud maksed jätnud riigile üle kandmata, peab riik need sisse nõudma ikka tööandjalt, mitte töötajalt. Teine on aga olukord siis, kui tööandja pole isiku töötasusid deklareerinud ja tulumaksu kinni pidanud. Sellisel juhul võib vahel tegu olla isegi „ümbrikupalgaga“ (ei pruugi olla, kui mustalt maksmine ei olnud eesmärk ja raamatupidaja näiteks kogemata sisestas numbrid valesti) ja selles osas peaks töötaja ise saadud tulud deklareerima ja riigile ka ise maksu tasuma (mis ei vabasta tööandjat vastutusest).
Üüri- ja renditulu
Üüri- ja renditulude maksustamisel on praktikas mitu võimalust. Esmane, mida igaüks peaks endale selgeks tegema, on see, kas tegemist on tema jaoks ettevõtlusega või mitte. Üüri- ja renditulude puhul on inimesel endal valikuõigus, kas lugeda tulu TuMS § 16 alusel maksustatavaks ning piirduda tulumaksukohustusega, kuid loobuda tulu saamiseks tehtud kulude mahaarvamisest, või lugeda tulu ettevõtlustuluks, arvates samas tulust ka ettevõtlusega seotud kulud (nt kinnisvara soetamismaksumuse) maha (vt TuMS § 14 lg 4). Kui tegemist on füüsilise isiku jaoks ettevõtlusega, tuleks tulu deklareerida E vormil ning ilmselt oleks mõistlik registreerida end ka FIE-na.
Siinkohal selgitan aga üüri- ja renditulu saamist, mida isik ettevõtluseks ei pea. Üüri- ja renditulu maksustamine ja deklareerimine sõltub sellest, kes on väljamakse tegija. Kui füüsiline isik saab üüri- või renditasu residendist juriidiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, füüsilisest isikust ettevõtjalt või mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu, siis peetakse tasult tulumaks kinni ning deklareeritakse real 5.1.
Kui aga füüsiline isik üürib talle kuuluva korteri välja teisele füüsilisele isikule, siis tulumaksu väljamakse tegemisel kinni ei peeta ning tulu saaja peab saadud tulu deklareerima real 7.3.
Tihti kiputakse unustama, et tulu võib saada ka mitterahalises vormis. Ka sellised tulud maksustatakse. Näiteks olukorras, kus füüsiline isik rendib ruume äriühingule ning renditasu osas on kokku lepitud, et rentnik peab tegema ruumides kapitaalremondi ning muid tasusid ei maksta, tuleb hiljemalt rendisuhte lõppedes selline investeering maksustada füüsilise isiku tuluna.
Tihti lepitakse üüri- või rendilepingus kokku, et üürnik (rentnik) maksab lisaks ka vara kasutamisega seotud kõrvalkulud (nt vesi, kanalisatsioon, küte jmt). Kui kõrvalkulud on dokumentaalselt tõendatud, siis jäävad need TuMS § 12 lg 3 kohaselt maksustatava tulu hulgast välja.
Vara võõrandamine
TuMS § 15 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise vara võõrandamisest. Tüüpilisemad olukorrad, millal tuleb riigile tulumaksu maksta, on kinnisvara võõrandamine (kui tegemist polnud elukoha või suvilaga), väärtpaberite võõrandamine ning kasvava metsa raieõiguse võõrandamine. Kasu vara võõrandamisest deklareeritakse ridadel 6.1?6.4, sõltuvalt võõrandatud vara liigist.
Vara võõrandamisel maksustatakse üksnes teenitud kasu. Selleks aga peab maksumaksja alati olema suuteline tõendama müüdud vara soetamismaksumust, mis on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud (TuMS § 38 lg 1). Maha arvatakse ka (või liidetakse kahjule juurde) müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, nt maakleritasud, lõivud, hindamisakti maksumus, lepingu koostamise tasu jms (TuMS § 37 lg 1).
Rida-realt deklaratsioonis edasi liikudes tuleb esmalt vastu kasu ja kahju väärtpaberite võõrandamisest. Eeltäidetud tuludeklaratsioonis on kajastatud Eesti väärtpaberite keskregistrist saadud andmed, sh väärpaberite müügihind. Kõik muud tehingud, mis deklaratsioonis ei kajastu (nt osaühingu osa võõrandamine notariaalse lepingu alusel või välismaa börsidelt tehtud tehingud), tuleb maksumaksjatel endil lisada. Samuti peab maksumaksja ise märkima väärtpaberite soetusmaksumuse, kuna sellist infot maksuhalduril pole.
Metsa raieõiguse võõrandamise osas annab TuMS § 37 lg 8 õiguse võõrandamisega seotud kuludeks lugeda ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal on õigus arvata need maha samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused: tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses ning metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud Keskkonnaametile metsateatise metsaseaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud tegevust.
Kinnisvara võõrandamise osas on hulk erisätteid, mille osas annab tulumaksuseadus maksuvabastuse. TuMS § 15 lg 5 kohaselt ei maksustata tulumaksuga kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana, või2) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat korterit oma alalise või peamise elukohana.
Nimetatud punktide osas tasuks kõigil hoolega kontrollida, kas maksuvabastuseks on alust, sest kinnisvaras liiguvad suured rahad ning hilisem maksukohustus võib osutuda üsna rängaks koormaks. osas soovitan tutvuda tulumaksuseaduse § 15, sest erandeid jagub veelgi. Kõige igapäevasematest tasuks ehk veel ära mainida, et jätkuvalt ei maksustata tulumaksuga pärandvara vastuvõtmist , isiklikus tarbimises olevate vallasasjade müüki ning omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamist.
Muu vara võõrandamise
Kui keegi on raskel ajal oma eluruumid pannud raha teenima, siis vastavas osas maksuvabastus mõistagi ei kohaldu, eeldusel et maksuvabastuse aluseks on ruumi kasutamine alalise või peamise elukohana (TuMS § 15 lg 6). Et täiel rinnal maksuvabast müügist rõõmu tunda, tuleb pärast ruumide tasuliste kasutussuhete lõppemist ning enne võõrandamist seal mõneks ajaks aeg maha võtta ja elamist nautida.
Välisriigist saadud tulud
Pole mingi uudis, et masu ajal kiputakse piiri taha tööle. Unustatakse aga ära, et välismaal töötamine võib tuua maksukohustuse endaga kaasa ka Eestis. Esmalt tulebki teha vahet perioodil, kui kaua isik väljaspool Eestit tööl käib. Kui isik viibib välisriigis töötamise eesmärgil üle 183 päeva järjestikkuse 12 kuu jooksul ning tema tulu oli välisriigis maksustatud, siis Eestis seda tulu enam täiendavalt ei maksustata, kuid deklareerida tuleb saadud tulu siiski real 8.8 (selleks on vormil eraldi lisaleht). Mõistagi peab eeltoodu olema dokumentaalselt tõendatud ja suulisest kinnitusest, et kõik on kombes, ei piisa.
Kui aga välisriigis töötamise aeg jääb alla 183 päeva, tuleb saadud tulud deklareerida real 8.1 ning üsna tõenäoline, et selle tulemusena tuleb Eestis tulumaksu juurde maksta (kui välismaal oli tulumaksu kinni peetud väiksemas määras kui 21% või välismaal oli rakendatud mahaarvamisi, mida Eesti tulumaksuseadus ette ei näe. NB! Nõudke iga tasu, kinnipeetud või tasutud maksu või makse kohta kirjalikke tõendeid.
Tuludest tehtavad mahaarvamised
Maksusoodustused on ju tegelikult need, mille pärast suur osa meist tuludeklaratsioone esitab. Seda, et igakuiselt meile 2250 krooni maksuvabalt makstakse, ei pane enamik tähele. Palju toredamad on ikka need soodustused, mis justkui eikusagilt raha toodavad.
Laste eest täiendavalt maksuvabastust
Selleks et 2009. aasta tuludest laste eest täiendavaid mahaarvamisi teha, peab teil olema vähemalt kaks kuni 17-aastast last (s.o ka lapsed, kes 2009. aastal said 17-aastaseks), sest mahaarvamise õigus tekib sel aastal jälle teisest lapsest 27 000 krooni iga lapse kohta, 3 lapse puhul on täiendav maksuvabastus 54 000 krooni ja nii edasi.
Täiendavat maksuvabastust saab kasutada vaid üks vanem ning automaatselt lisab süsteem laste info tuludeklaratsiooni sellele vanemale, kellele makstakse peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Kui aga see vanem ise laste soodustust kasutada ei soovi või ei ole otstarbekas, tuleks need andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonist kustutada ning kirjutada näiteks teise vanema deklaratsioonile.
Kui alla 17-aastane laps, kelle eest mahaarvamist rakendatakse, ka ise tulu teenis, väheneb selle võrra vanema õigus maksuvaba tulu täiendavalt maha arvata.
Eluasemelaenu intressid
TuMS § 25 näeb ette, et residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata oma eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on maksustamisperioodil tasutud lepinguriigi residendist krediidiasutusele või sellise äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu intressid.
Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist ehitusseaduse tähenduses, samuti ehitise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.
Kes on laenulepingu sõlminud enne 01.01.2005, võivad tulust maha arvata ka vanemale või lastele eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid (TuMS § 61 lg 20).
Eluasemelaenude osas tekitab enamasti küsimusi elukaaslaste ühiselt võetud laen. Kuna elukaaslastel ei ole õigust esitada ühist tuludeklaratsiooni, saab maksuhalduri selgituse kohaselt kumbki elukaaslane maha arvata oma omandile vastava intressi osa. Mina sellise lähenemisega päris nõustuda ei saa, sest seaduse sõnastus ei sea tegelikult omandi tekkimist peamiseks, vaid oluline on reaalne elukohana kasutamine. Hetkel kohtupraktika veel puudub, kuid loodan, et kord saab ka siin selgus olema.
Pensionidele täiendav soodustus
TuMS § 232 sätestab, et lepinguriigi seaduse alusel makstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud pensionide summa ulatuses, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil. See maksuvabastus kehtib ainult pensionitele, st muudele tuludele seda maksuvabastust üle kanda ei saa.
Lihtsas keeles öelduna tähendab see, et pensionär saab igas kuus 3000 krooni pensioni maksuvabalt. Kui pension on suurem, saab ta esitada pensioniametile avalduse ka maksuvaba tulu rakendamiseks (ehk siis lisanduv 2250 krooni kalendrikuus).Seega võib iga pensionär saada maksimaalselt 5250 krooni maksuvaba tulu igas kuus. Kui pension on suurem kui 5250 krooni, peab pensioniamet enne väljamakse tegemist maksuvaba pensioni ületavalt osalt kinni ka tulumaksu. Selline piirmäär kehtib ka neile Eestis resideeruvatele pensionäridele, kes saavad oma pensioni näiteks Soomest.
Koolituskulud ja õppelaenu intressid
TuMS § 26 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema enda ja tema ülalpidamisel oleva alla 26 aasta vanuse isiku koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvelt.
Koolituskulusid saab maha arvata ainult kulude tegelik maksja. Ülikoolile õppemaksu tasudes tuleks kindlasti paluda arvet selle isiku nimele, kes maksusoodustust rakendada soovib. 2009. aasta jääb viimaseks aastaks, mil kõik õppelaenu võtjad saavad oma tuludest tasutud õppelaenu intressid maha arvata (st 2010 esitatavas deklaratsioonis). Kui õppelaenu võtjal endal maksustatavat tulu polnud, saab mahaarvamist kasutada ka alla 26-aastase õppelaenusaaja vanem, aga sel juhul peab lapsevanem ise täitma oma tuludeklaratsioonis vastava rea, sest eeltäidetud tuludeklaratsioonis tema andmed puuduvad.
Kingitused, annetused, ametiühingu liikmemaksud
Dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused saab tulust maha arvata, kui need on tehtud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud isikule, kirikule ja kogudusele, erakonnale, riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus-, või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile (TuMS § 26). Kui kingituse ja annetuse saanud isikud on vastava informatsiooni maksuhaldurile edastanud (INF4), kantakse tehtud kingituse ja annetuse andmed eeltäidetud tuludeklaratsioonile. Kui teave puudub (näiteks omavalitsusasutustele või kogudustele tehtud annetused), tuleb ise tuludeklaratsiooni täiendada.
Varasematel aastatel on olnud hulgaliselt küsimusi telefonikõne või SMS-i teel tehtud annetuste kohta. Kuna sellises olukorras puudub annetuse saajal täpsem teave annetuse tegija isiku kohta (nt kirikus käies korjanduskarpi raha pannes ei anna tavaliselt teile keegi selle kohta tõendit, kui te seda ise ei küsi), peab iga annetaja ise säilitama vajaliku tõendi (nt telefoniarve) ning kontrollima, kas annetuse saaja on ka maksusoodustusega isikute nimekirjas.
Mida toob aasta 2010?
Vastavalt Riigikogus 29. oktoobril 2009 vastu võetud seadusemuudatustele (RT I 2009, 54, 362) ei ole alates 2010. aastast enam võimalik tuludest maha arvata õppelaenu intresse (§ 26 lg 3) ja ametiühingu liikmemakse (§ 27 lg 3). Kui võetakse vastu praegu veel eelnõu staadiumis olev muudatuste pakett, siis 2011. aastal kaovad mahaarvamiste nimekirjast ka riigi- ja omavalitsusasutustele, ülikoolidele ja haiglatele tehtud annetused.
Need muudatused puuduvad siiski väga väikest osa mahaarvamisi. Maksumaksjatele oluliste mahaarvamiste (koolituskulud, eluasemelaenu intressid, täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest) osas võib kindel olla, et 2010. aastal kehtivad need muutmata kujul ning kõik märgid (eelkõige märkamatult lähenevad valimised) viitavad ka sellele, et ka 2011. aastal mingeid olulisi korrektiive ei tule.
Autor: Lemmi Kann, Gaily Kuusik
Seotud lood
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.