Raamatupidaja kriminaalvastutus: kuriteod

Raamatupidamise korraldamine äriühingus on juhatuse kohus. Kui palgatakse pearaamatupidaja, peab ka tema tööd ikkagi kontrollima juhatus.

Kriminaalvastutusega on aga nii, et seaduse ees vastutab teo kordasaatja. See, kas ja kuidas juhatus on raamatupidajate tööd kontrollinud, ei ole nende vastutust mõjutanud. Raamatupidamise kehva korraldust on ette heidetud ikka juhatuse liikmetele.Raamatupidaja on alati rahade liikumise ja sellest riigile teadaandmisega seotud, sest ta koostab maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid, arvestab töötasu ning tema käest käivad läbi tasumisele kuuluvad dokumendid. Seega võib väita, et juhul kui äriühing on seaduste vastu patustanud, on ka raamatupidaja sellesse enamasti mingi panuse andnud.Kui juhatuse liige annab raamatupidajale korralduse seadust rikkuda, ei tohiks too käsku täita. Kui raamatupidaja teeb, mis kästud, ja tulemuseks on maksupettus, võib olla tegemist kaasaaitamisega. Õigusvastase teo osanikuks peetakse nii sellele kihutajat kui ka kaasaaitajat.Karistusseadustiku järgi on kaasaaitaja isik, kes osutab tahtlikule õigusvastasele teole tahtlikku füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Enamasti pole raamatupidajaid maksupettuses kaasalöömises süüdistatud, sest olukorda on tõlgendatud järgmiselt: juhatuse liige sundis, raamatupidaja teadis küll, aga mis ta teha sai – kartis töökohta kaotada. Seega ei osutanud raamatupidaja juhatusele tahtlikku abi. Kuigi sellele ei ole kohtulahendite avalikustatud lühivariantides viidatud, on raamatupidaja sellist olukorda peetud ilmselt süüteo toimepanemiseks ähvarduse või sunni mõjul – see on aga karistust kergendav asjaolu.Meie seadused ei pane pahaks, kui jäetakse teatamata maksudeklaratsioonidesse või äriühingu majandusaasta aruannetesse valede numbrite kirjutama sundimisest. Ainus asi, millest peaks teatama, on rahapesu kahtlus. See kohustus kehtib aga raamatupidamisteenuse osutajale, mitte palgatud raamatupidajale.

Maksuskeemid

Raamatupidajaid on äriühingute maksuskeemides osalemise eest süüdi mõistetud rohkem siis, kui tegemist on olnud pikema palgaskeemitamisega. Töötasu n-ö mustalt maksmisel tasutakse osa ikkagi legaalselt. Ilmselt on siin loogika selline, et töötasude arvestamisel-maksmisel-varjamisel saab raamatupidaja olla ainult aktiivne kaasaaitaja – muidu ei saaks tööandja seda kõike teha.Tüüpnäiteks sobib siinkohal lugu aktsiaseltsist, mille raamatupidamises oli töötajate palgaarvestuse kontokaartidele kantud kaks numbrit: ühelt olid maksud tasutud, teiselt mitte. Juhatus väitis, et teine oli boonussüsteemi arvestus, mille alusel lubati tulevikus (kui raha rohkem) boonust maksta. Ehkki pearaamatupidaja ei osanud selle kohta midagi mõistlikku öelda – isegi oma kaardi numbreid mitte –, raius ta koos juhatuse liikmetega, et tegemist oli boonuspunktidega, mitte musta palgaga.Kohus kirjutas pearaamatupidaja kohta, et ta ei kuulunud aktsiaseltsi juhatusse ning tema roll oli deklareeritavate maksude arvestamine, maksudeklaratsioonide koostamine ja ülekannete tegemine. Sellegipoolest kvalifitseerus raamatupidaja tegevus kuriteo toimepanemisele kaasaaitamiseks.Offshore-kohtuasjades ei leidu üldjuhul sõna “raamatupidaja”, sest sellised skeemid on enamasti juhatuse liikmete pärusmaa. Kui aga nendesse ettevõtetesse oli raamatupidaja ikkagi palgatud, on teda ka kaasosaliseks peetud.Suurte arvevabrikute skeemitamise puhul on kaasosalisteks peetud  isikuid, kes pole ühegi asjasse segatud äriühingu juhatuse liikmed olnud. Küll aga on nad aktiivselt korraldanud fiktiivsete paberite tootmist. Väiksema osalejate arvuga  käibemaksupettuste puhul on raamatupidajad tavaliselt karistuseta jäänud.Kohtuotsuste avalikustatud variantide järgi tundub, et juhul kui raamatupidaja pole mõne juhatuse liikme sugulane, ei ole mõtet vaeva näha tema käibemaksupettuses aktiivse osaluse tõestamisega. Niikuinii räägivad kõik sama juttu: kui raamatupidaja deklaratsioonidesse midagi kirjutas, andis dokumendid (või ainult numbrid) ette juhatus ja raamatupidaja ei teadnud, kas tehingud olid tegelikult toimunud.Raamatupidajat ei üritatudki karistada näiteks loos, kus valeandmete esitamise tõttu jäi laekumata 2,9 miljonit krooni käibemaksu ja 6,8 miljonit krooni tulumaksu, ehkki raamatupidaja oli olnud üks nendest, kelle kätte toodi sularahaautomaatidest välja võetud raha. Samal ajal ongi tihtilugu nii, et suvalist palgatud raamatupidajat ettevõtte tõelise tegevusega kurssi ei viida. Alles hiljuti lõpetati ühe raamatupidaja tööleping päev enne katseaja lõppu, sest ta sai ilmselgelt aru, mis äriühingus rahadega toimus.

Kiusatusele järeleandmine

Mõnel raamatupidajal on tekkinud kiusatus tööandja raha oma käsutusse saada rohkem kui kokkulepitud töötasu. Selle koha pealt ei ole meie karistusseadustik eriti muutunud.Fakt, et raamatupidajat enam ametiisikuks ei peeta, vähendas ainult võimalikku maksimaalset vangistusaega – karistused pole aga sinnani niikuinii küündinud. Vähemasti pärast 2002. aasta 1. juulit pole ühtki raamatupidajat reaalselt vangi pandud – kui on karistatud, siis tingimisi.Tingimisi vangistuse sai isegi tööandjalt raha kõrvale kantinud raamatupidaja abi, keda oli varem karistatud inimeselt elundi või koe ebaseadusliku eraldamise eest siirdamise eesmärgil, vara omastamise eest grupi koosseisus ning varguse eest.Kui keegi on äriühingus rahaga seotud dokumentidega midagi ette võtnud, on alati päevakorral küsimus, kas raamatupidaja teadis sellest ja aitas kaasa või mitte. Suurema äriühingu algdokumentide mitmeastmelises liikumisskeemis on mõne raamatupidaja tööülesanne muu hulgas ka algdokumentide kõikide rekvisiitide, sealhulgas allkirjade ülekontrollimine.On juhtunud, et raamatupidaja annab toredale turvamehele oma arvuti parooli, et too saaks öösiti igavust peletada. Eesti elu erineb aga Hollywoodi kriminaalseriaalidest, st meil päris kõiki dokumentide võltsimise lugusid lahti ei harutata – eriti siis, kui riigil pole midagi saamata jäänud. Süüdimõistmistest ja karistustest rääkides tuleb arvestada sellega, et meie seadused on aja jooksul palju muutunud. Enne 2007. aasta 15. märtsi peeti peale juhatuse liikmete ametiisikuteks ka raamatupidajaid ja see oli õige mitmel korral süüdimõistmise oluline asjaolu.Peale selle karistatakse praegu maksukuriteona ainult maksude maksmisest kõrvalehoidumist või maksukelmust suures ulatuses. Raha hulk on suur aga siis, kui seda liikus alusetult või jäi laekumata üle viie miljoni krooni. Väiksemate rahanumbritega manipuleerimise eest saab aga väärteotrahvi äriühing või selle juhatus, mitte töölepingu alusel töötav raamatupidaja.Miskipärast on mitu raamatupidajat ühel hetkel ühtemoodi “ära pööranud”: jätnud korraliku raamatupidamise tegemata ja deklaratsioonid esitamata, dokumendid ei tea kuhu viinud ning siis pikemaks või lühemaks ajaks ära kadunud.Loomulikult ei esitanud nad ka majandusaasta aruandeid, juhatuse liikmed aga ei osanud teadmatuse tõttu pöörata tähelepanu sellele, et suvel nende allkirju aruandele ei võetud.Need raamatupidajad ei oska seletada, miks nad nii tegid. Mõnel olid isiklikud probleemid. Üht sellist karistati ametliku dokumendi, pitsati või stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise eest. Paarist juhtumist on ka ajalehtedes kirjutatud.

Artikkel ilmus ajakirja RP veebruarinimbris. SIIN.

Ajakirja RP saab tellida

 

Autor: Lemmi Kann, Olavi Kärsna