Kuidas võlgnikelt ilma inkasso abita võlg kätte saada?

Janek Kalvi, ASi Liviko juhatuse esimeesKõige esmaseks käitumiseks võlgnikega suhtlemisel on neile meeldetuletuse saatmine. Meil on olemas n-ö krediidikontrolli töötaja, kes tegeleb maksedistsipliini jälgimisega ning meeldetuletuste saatmisega ning viivisarvete edastamisega.

Kuna lepingutes on vastav punkt olemas, ongi peale meeldetuletust järgmiseks sammuks viivisarve saatmine. Oluline roll võlgnikega suhtlemisel on ka müügiinimestel, kes on konkreetsele ettevõttele arve teinud ning teavad kõige paremini, kuidas konkrteetse võlgnikuga käituma peaks. Krediidinfoga tegelev töötaja ning müügiinimesed vastutavad koos, et raha meile jõuaks.Inkassosse pöördumine on meie puhul juba äärmuslikuks meetmeks. Teeme kostööd mitte ühe, vaid mitme inkassofirmaga, sest mõni neist on tublim Ida-Virumaal, teine aga Tallinnas.Suurtel ettevõtetel, kellel on palju kliente ja kes tegutsevad suurel ning mõneti ehk keerulisel turul, tasuks kindlasti sisse seada maksedistsipliini jälgimisega tegeleva töötaja ametikoht. Kõikide asjade, mida tehakse fokusseeritult, tulemused on paremad. Ja see tasub ennast kindlasti ära. Meil on selline töötaja olemas juba aastaid.      Loomulikult on praegu võimalik täheldada klientide maksedistsipliini halvenemist, aga midagi väga hullu selles vallas siiski pole. Nagu kuludegagi, peab ka maksedistsipliini jälgima mitte ainult halval, vaid ka heal ajal. Mis heal ajal on käest ära lastud minna, see läheb kehval ajal veelgi hullemaks.

Anu Tõitoja, ASi DHL Estonia raamatupidaja

Meie firmas ei tegele krediidijälgimise ja kontrolliga ainult raamatupidamine, vaid sellelesse on kaasatud kogu kollektiiv, igal ühel on ligipääs infole, kliendi hetke saldost. Mina raamatupidajana tegelen ühe tööülesandena nii krediidi andmise kui võlgade sissenõudmise küsimustega. Võlgnikega tuleb probleeme ette.Varasemaga võrreldes on rohkem tegu ka kavalate plaanide väljamõtlemisega, mida oleme õppinud ära tundma ja vältima. Kas tahetakse näiteks saada krediiti, ise ettevõtte aruandlust (dokumente) esitamata. Või on tegu kolmiklahendustega, kus üks tellib, teine maksab ja kolmas ettevõte saab saadetise kätte. Selliseid usaldusel põhinevaid kolmiklahendusi väldime, sest lõpuks pole kedagi, kes vastutaks. Sellisel juhul palume tasumiseks tagatiskirja.Inkassosse me võlgnikke eriti tihti ei anna. Inkassos peaks olema sel juhul inimene, kes läheks kohale ja räägiks võlgnikuga, aga tundub, et nad saadavad pigem kirju ja lisavad võlasummale veelgi summasid, mis omakorda meie raha kättesaamisele kuidagi kaasa ei aita.Kasutame ka pandiõigust, ehk siis me ei anna võlgnikule enne asju kätte kui eelmised võlad on vähemalt teatud summani tasutud. Võlgadega, mis on vanemad kui pool aastat, oleme kasutanud kiirkohtumenetlust, mida ilmselt teevad ka inkassofirmad.Ettevõtete taga on ju inimesed ning seetõttu tuleb iga juhtumiga tegeleda individuaalselt. Kindlasti ei aita ainult piitsaga järgi käimine, vaid pigem meega meelitamine. Näiteks oleme välja pakkunud lahendusi maksta võlga tagasi kasvõi paarisaja krooni kaupa ning saanud nii lõpuks summad kätte. Aga eks ette tuleb ka mahakandmisi, kus raha pole lootust kätte saada.  

 

Autor: Lemmi Kann, Urve Vilk