• 15.02.10, 13:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas hakkavad masu-järgsed tehingud erinema masu-eelsetest?

Ernst & Youngi hiljuti tehtud uuringus avaldavad ettevõtete juhid, kuidas nende arvates majanduslanguse järgsed tehingud hakkavad erineva majanduslanguse-eelsetest.
Kuigi kellelgi ei ole kahtlust, et hoolimata masust tehakse ettevõtetega tehinguid edasi, peab uutes oludes toime tulema oluliste piirangutega. Piirangute hulgas on loomulikult finantseerimise keerukus ja investorite ebakindlus, aga ka näiteks ettevõtte õiglase hinna leidmise keerukus ebakindlas majanduskeskkonnas.
Nende piirangutega toimetulekuks kasutatakse vastavalt ülalmainitud uuringule järgmisi meetmeid:
tähtsuse ja vajaduse suurenemine ning vähesem paindlikkus ettevõtte „vigade“ suhtes;• Suurenenud tähelepanu tehingu väärtust mõjutavatele aspektidele, sealhulgas ka keerukamate hindamismudelite kasutamine;• Due diligence’i
• Erinevate tehingustruktuuride kaalumine.
Nendest punktidest just viimane äratas mu tähelepanu. Nimelt on Eestis masu-eelsel ajal pigem olnud tüüpilised sellised tehingud, kus ostja ja müüja lepivad kokku ühe kindla summa, millega tehing tehakse ning ei hakata ostu-müügi lepingut keeruliseks tegema igasuguste peente tehingustruktuuri skeemidega. Kuid just need skeemid hakkavad masu-järgselt palju olulisemat rolli mängima, kuna suureneb nende roll tehingu väärtuse määramisel ning finantseerimisriskide vähendamisel.
Vastavalt Ernst & Young-i spetsialistide arvamusele saavad tähtsaks järgmised aspektid tehingu struktuuri juures:
“ mehhanism ehk selline skeem, kus lõplik ostuhind kujuneb ettevõtte praeguste ja tulevaste tegelike tulemuste põhjal;• Tehingu tasu (osaline) edasilükkamine vähemalt 1 aasta võrra;• Müüjapoolne tehingu finantseerimine – see võib muuhulgas tähendada ka seda, et müüja annab tehingu finantseerijale teatud garantiid mingi perioodi jooksul;• Müüja säilitab ettevõttes vähemusosaluse;• „Earn-outs
• Ühisettevõtted.
Miks on vaja selliseid keerulisi skeeme? Vastus on lihtne – selleks, et tehing üldse tehtud saaks. Masu-järgsel turul peab müüja enda kanda võtma teatud hulga riske selleks, et oma ettevõtte eest mõistlikku hinda küsida. Tehingu tasu edasilükkamine või sidumine tegelike tulemustega vähendab ostja riske seoses sellega, kas ettevõtte eest tasutud hind on ettevõtte õiglast hinda väärt või mitte. Samuti aitavad kõik ülatoodud tehingu struktuurid oluliselt kaasa tehingu finantseerimisele, mis on masu-järgsel turul üks põhilisi kitsaskohti.
Seetõttu võiksid ettevõtete müüjad juba aegsasti mõelda ülaltoodud variantidele ning neid potentsiaalsele ostjale välja pakkuda juba kõige varasemates läbirääkimisfaasides. „Why Capital Matters?“ on võimalik tutvuda Ernst & Young’i kodulehel.
On oluline aru saada, et „vanade“ tehingu struktuuride juures võivad ostja hirmud ja riskid oluliselt mõjutada tema poolt pakutavat hinda või üldse valmisolekut tehingut sooritada ning on tõenäoline, et tehing jääb katki just nende hirmude tõttu.Viidatud uuringuga
Ettevõtlusblog E&Y
Autor: Lemmi Kann, Lili Kirikal

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.02.25, 10:51
Terviklik palga- ja personalihaldus HRM4Baltics
HRM4Baltics on Dynamics 365 Business Central majandustarkvara baasil toimiv pilvelahendus, mis pakub mitmekülgseid võimalusi nii keskmiste kui ka suuremate organisatsioonide juhtimiseks, planeerimiseks, tasude arvestuseks ja personali halduseks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele