Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas toimida võlgniku pankroti korral?
2009. a esimesel poolel esitati kohtutele kokku 585 pankrotiavaldust ning tõenäoliselt on esitatud avalduste arv jäänud samaks ka 2009. a teises pooles. Eeltoodu annab endiselt kinnitust sellest, et pankrotimenetlus puudutab olulisel määral kõiki ettevõtjaid.
Käesolev artikkel ei keskendu pankrotikohtumenetlusele ning ei käsitle seda, milliste toimingute järel kohus võlgniku pankroti välja kuulutab, vaid annab praktilisi juhiseid võlausaldajale puhuks, kui võlgniku pankrot on juba välja kuulutatud.
Pankrotihalduri teavitamine nõuetest
Pankroti väljakuulutamisest on võlausaldajatel võimalik teada saada väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel (www.ametlikudteadaanded.ee). Kohus peab nimetatud väljaandes avaldama pankroti väljakuulutamise teate (ehk pankrotiteate). Võlgniku pankroti väljakuulutamisest peab teadaolevatele võlausaldajatele teavitama ka haldur, kuid haldurid edastavad oma teateid mõnevõrra hiljem.
Pärast pankroti välja kuulutamist on võlausaldajatel õigus teavitada (ajutist) haldurit oma nõudest, esitades haldurile nõudeavalduse. Otsustamine, kas võlausaldajal on üldse perspektiivne pankrotimenetluses osaleda, võib osutuda keeruliseks. Haldur on kohustatud koostama ettekande pankrotivara kohta, milles kajastatakse pankrotimenetluses tähtsust omavad ajaolud, kuid ettekande koostamise tähtaeg on pikk – kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Seetõttu võivad võlausaldajad pöörduda vahetult ajutise pankrotihalduri poole üldiste selgituste saamiseks, kuid arvestama sellega, et haldur peab hoidma saladuses konfidentsiaalsena saadud teavet.Nõudeavaldus tuleb esitada hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast arvates, kuid edukamaks menetluses osalemiseks tuleb nõudeavaldus esitada varem, sest väga lühikese aja jooksul (mitte hiljem kui 30 päeva) pärast pankroti väljakuulutamist peab toimuma võlausaldajate esimene üldkoosolek. Sellel koosolekul otsustavad võlausaldajad olulisimad pankrotimenetlusega seonduvad küsimused, mis mõjutavad suurel määral edasist pankrotimenetluse kulgu ja tihtipeale ka võlausaldaja positsiooni menetluses.
Võlausaldajate esimene üldkoosolek
Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise, võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise ja vajadusel muude küsimuste üle.
Kuna võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu hääletamise teel, peab iga võlausaldaja seisma selle eest, et tema häälte arv oleks võimalikult suur. Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema nõude suurusega ning häälte arvu määrab haldur tema käsutuses olevate dokumentide (nõudeavaldused, võlgniku raamatupidamisdokumendid jms) alusel. Vaidlused häälte arvu üle lahendab samal koosolekul osalev kohtunik.Peamiseks dokumendiks, mille alusel haldur häälte arvu määrab, on võlausaldaja nõudeavaldus, mis peab olema häälte määramiseks puudusteta. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga (nt hüpoteegiga). Nõudeavaldusele lisatakse asjakohased dokumendid (nt koopiad lepingust, arvetest, kirjavahetusest) ning nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui avalduse esitab esindaja, tuleb nõueavaldusele lisada ka volikiri või tema esindusõigust tõendav muu dokument. Kuigi halduril puudub enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võimalus nõuet sisuliselt hinnata, st tuvastada, kas nõue on õiguspärane, peavad nõudeavalduse esitamisel olema formaalsed eeldused täidetud.Sageli kohtab nõudeavaldusi, milles võlausaldajad teavitavad haldurit põhivõlast, mitte aga kõrvalnõuetest (viivis, leppetrahv). Kui võlausaldajal selliseid nõudeid on, tuleb ka neist haldurit teavitada. Pankrotiseadus ei võimalda halduril võlausaldajate nõudeid omaalgatuslikult suurendada isegi siis, kui selleks oleks põhjust.
Osalemine pankrotitoimkonna töös
Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valitakse reeglina pankrotitoimkond. Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt. Toimkond võib tutvuda halduri toimikuga ning annab haldurile nõusoleku pankrotivara müügiks, kui haldur peab otstarbekamaks pankrotivara müüki enampakkumiseta ning võlausaldajate üldkoosolek ei ole haldurile selleks nõusolekut andnud. Seetõttu on toimkonnal oluline roll ning igal võlausaldajal on ilmne huvi toimkonna töös osalemiseks.
Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud, kes annavad selleks nõusoleku. Toimkonna liikmeks ei pea olema võlausaldaja esindaja. Toimkonna liikmete valimine toimub samuti hääletamise teel, mistõttu otsustajateks on need võlausaldajad, kes on oma nõudeavaldused tähtaegselt esitanud ning kellel on enam hääli. Juhul, kui võlausaldaja nõue on väike, siis on toimkonna töös osalemiseks võimalus teha koostööd suuremate nõuetega võlausaldajatega, kes hääletavad väikese nõudega võlausaldaja nimetatud liikme toimkonda valimise poolt.
Nõuete kaitsmine ehk tunnustamine
Hetkel kuum
Võlausaldaja nõude pankrotivara arvel rahuldamise eelduseks on tema nõude kaitsmine ehk tunnustamine pankrotimenetluses. Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek). Koos nõudega kaitstakse ka nõuet tagavaid pandiõigusi. Koosolekul vaadatakse nõuded läbi nende esitamise järjekorras ning igal võlausaldajal on õigus teiste võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitada. Vastuväite võib esitada ka enne koosoleku toimumist kirjalikult. Vastuväidete esitamise õiguse kasutamiseks on igale võlausaldajale tagatud õigus viis päeva enne nõuete kaitsmise koosolekut esitatud nõuetega tutvuda. Vastuväite esitamise õigus on ka halduril ja võlgnikul.
Nõue ja nõuet tagav pandiõigus loetakse tunnustatuks, kui sellele ei vaidle nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sellisel juhul ei ole kohtumäärusel, millega pankrotimenetlus lõpetatakse täitedokumendi tähendust.
Vaidlus nõuete tunnustamise üle
Kui nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise üle kohus. Selleks peab võlausaldaja esitama kohtule hagi.
Hagi esitamisel tuleb aga tasuda riigilõiv. Pikka aega juhinduti pankrotimenetluses seisukohast, et nõude tunnustamise hagi esitamisel tuleb tasuda riigilõivu vastavalt sellele, kui suure nõude tunnustamist taotletakse. 28. oktoobril 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 tehtud kohtuotsuses on Riigikohus aga riigilõivu tasumisse puutuvat täiendavalt selgitanud.Nõude tunnustamise hagi on nn tuvastushagi, mille hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama. See ei tähenda, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud tunnistamist vajava nõude suurus, sest nõude tunnustamine kohtu poolt ei taga, et nõue sellisena ka pankrotimenetluses rahuldatakse. Reeglina ületavad võlausaldajate nõuded pankrotivara väärtuse, mille arvel tuleb kanda ka pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu.Lisaks eelnevale võib võlausaldaja nõue moodustada nt 90% kogunõuetest, kuid on pandiga tagamata. Sellisel juhul rahuldatakse pankrotivara arvel kõigepealt pandipidaja nõuded ning teiste võlausaldajate nõuete rahuldamine ei pruugi enam võimalik ollagi. Nõude tunnustamise hagi menetlemisel on seega kohtul tarvis hinnata, milline on võlausaldaja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus pankrotimenetluses, mille saab kohus kindlaks määrata halduri esitatud dokumentide, näiteks enne pankroti väljakuulutamist kohtule esitatud kirjaliku ajutise halduri aruande põhjal.
Kokkuvõte
Pankrotimenetluse edukus võlausaldaja jaoks sõltub suurel määral sellest, kui selge võlausaldaja on nõue ning kas nõue on pandiga tagatud. Selle kõrval on oluline tähtsus oma nõudest teavitamise tähtaegsusel ja nõudeavalduse korrektsusel. Igal võlausaldajal on soovitatav osaleda võlausaldajate üldkoosolekutel ning võimalusel ka pankrotitoimkonna töös, kuivõrd toimkonna liikmetel on menetlusest parem ülevaade ning võimalus valvata halduri tegevuse õiguspärasuse üle.
Jäta meelde!
1. Juhul, kui kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti, esita haldurile esimesel võimalusel nõudeavaldus. Lisa nõudevaldusele kõik asjasse puutuvad dokumendid ning vajadusel ka volikiri.
2. Osale kindlasti võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et esitada oma kandidaat pankrotitoimkonna töös osalemiseks.3. Osale nõuete kaitsmise koosolekul. Enne koosolekut tutvu teiste võlausaldajate nõuetega.4. Kui Sinu nõudele on nõuete kaitsmise koosolekul vastu vaieldud, kaalu hagi esitamist kohtule, milles palud nõude tunnustada.
Autor: Lemmi Kann, Andrias Palmits
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
Maksuriskiga autokoolid on MTA radaril!
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele