Ülevõtmisskeemid: seinast seina

Tuleb ette väga erinevaid skeeme alates sellest, et kasutatakse ära vaid oskusteavet, kuni selleni välja, et tõstetakse ümber kogu senine kliendi- ja lepingubaas, varad, töötajad jne. Ja aastaga on juhtumid muutunud oluliselt kompromissitumaks.

Skeemi elluviimisel ei teki probleeme, kui seda tehakse aktsionäride/osanike kooskõlastusel restruktureerimise käigus. Vaidlused tekivad olukorras, kui vara tõstetakse ümber omanike usaldust kuritarvitades.

Siin tuleb eristada juhatuse liiget äriseadustiku mõistes ja palgalist tegevjuhti töölepingu seaduse mõistes. Esimese puhul tuleneb konkurentsikeeld otse äriseadustikust ning tema vastutus võimaliku kahju tekitamise korral ei ole piiratud.

Teise puhul eeldab konkurentsikeelu rakendamine kirjaliku kokkuleppe sõlmimist ja töötaja vastutust on piiratud seadusest tulenevalt süülisusega. Siiski saaks vara ümbertõstmise osas rakendada töötaja suhtes ka üldist seadusest tulenevat lojaalsus- ja hoolsuskohustust.

Raskusi tekitab kahjunõude väljaarvutamine. Nt kui äriühingust tõstetakse välja kogu kliendibaas, on ilmne, et tekitatud kahju on väga suur, kuid krooni täpsusega on seda üldjuhul võimatu välja arvutada. VÕS N 127 lg 6 annab võimaluse nõuda kohtul kahjuhüvitise kindlaksmääramist n-ö oma äranägemisel, arvestades asjaolusid.

TLS ja ka äriseadustik võimaldavad sõlmida tegevjuhi või juhatuse liikmega leppetrahvi kokkuleppe, mis rakendub kirjeldatud juhul ja mis välistab vaidlused kahju suuruse üle.

Kõige lihtlabasem skeem, mida sageli kasutatakse, on vanade klientidega uue äriühingu nimel uute lepingute sõlmimine. Ettevõtte omaniku esmane reaktsioon on ebalojaalse tegevjuhi/juhatuse liikme tagasikutsumine, et hoida ära suuremat kahju. Edasine on paraku puhkenud tulekahju kustutamine. Tihti võivad tagajärjed olla pöördumatud ja kohtu kaudu saab vaid nõuda kahju hüvitamist.

Hotronic Security juhtumi puhul - kui tegu on vaenuliku ülevõtmisega - võib kõne alla tulla nt usalduse kuritarvitamise või ärisaladuse õigustamatu kasutamise koosseis. Kriminaalmenetluse algatamine on siiski pigem erandlik, see eeldab selge, üheselt mõistetava kuriteosündmuse esinemist.

Kui vara on n-ö JOKK-põhimõttel lepinguliselt korrektselt ümber tõstetud, ei pruugi hinnangu andmine olla lihtne ja tuleks eelistada korralist tsiviilkohtumenetlust.

Autor: Lemmi Kann, Leonid Tolstov