Autor: Lemmi Kann • 8. veebruar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon tänasel istungil - esimesele lugemisele saadetakse valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste  muutmise seaduse eelnõu.

Sellega võrdsustatakse meeste ja naiste pensioniiga ja alates 2026. aastast kerkib see 65 aastani, tõstes seda alates 2017. aastast 3 kuu võrra igal aastal.

Eelnõu lähtub EL Nõukogu Barcelona tippkohtumisel 2002. aastal seatud eesmärgist tõsta elanikkonna tööjõuturult väljumise keskmist vanust 5 aasta võrra, s.o. 2001.aasta 59,9 aasta tasemelt 65 aastani.

Komisjoni istungil viibinud sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel on pensioniea tõstmise kuni 65 eluaastani seadnud eesmärgiks enamik Euroopa Liidu riike, mõnes riigis on ülempiiriks ka 67 aastat.

Algataja hinnangul on seaduse eesmärgiks kindlustada pensionisüsteemi adekvaatsust ja jätkusuutlikkust. Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab analüüside kohaselt peale 2026. aastat 5–10% suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist ja tähendab peale 2026. aastat 15 000–20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust.

Eestis on meeste pensioniiga on praegu 63 aastat,  naistel tõuseb see 63-ni aastani 2016. aastal.

Eelnõu on riigikogu täiskogus 17. veebruaril. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.