28. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Muudeti RTJ-e 1 kuni 10 ning 12 ja tunnistati kehtetuks RTJ 16.

Koondkasumiaruanne

Eraldamaks teatud realiseerimata kasumeid ja kahjumeid, on nende kajastamiseks sisse toodud koondkasumiaruande mõiste. Vastav aruanne paigutatakse füüsiliselt “tavalise” kasumiaruande järele ning sisaldab mõningaid ettevõtte põhitegevusest mitte tulenevaid kulusid / tulusid. Seejuures “tavalise” kasumiaruande viimane rida  on puhaskasum ning koondkasumiaruande viimane rida on koondkasum.

Mida seal täpsemalt kirjendada: - üldpõhimõtted, - valuuta kursivahed ja kajastamata sisendid,  - finantsvarade väärtus- ja bilansipäevavaheline ümberhindlus,  - õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade ümberhindlus,  - näidis.  (numbrid on juhuslikud):

RTJ 1 §29-32

RTJ 1 §89 c, RTJ 2 §29(1)-29(4)

RTJ 3 §13

RTJ 2 §14, §20 b, §21, §22, §29, §34

RTJ 2 lisa 5

 Niisiis mitte midagi niisugust, mis keskmises ettevõttes igapäevaselt ette võiks tulla.  Enim leiab koondkasumiaruanne kasutust vast siis, kui on mõni tütreks kvalifitseeruv välismaine äriüksus. Kuni me veel eurotsoonis pole, püsib ka vajadus arvestusvaluutast esitlusvaluutasse ümberarvestuseks.  Kasutades koondkasumiaruannet võiks see välja näha järgnevalt

KasumiaruannePuhaskasum   300

Koondkasumiaruanne

Realiseerimata kursivahed -8

Koondkasum   292

Omakapitalis kajastatakse need summad eraldi

Omakapital

……

Aruandeperioodi kasum 300

Ümberhindluse reserv  -8

Omakapital kokku

Aastaaruandes avaldatav informatsioon

Lisandunud on kohustus bilansis kajastatava informatsiooni esitusviisi muutusega esitada lisaks eelmise perioodi lõppbilansile ka eelmise perioodi algbilanss lähtudes uuest esitusviisist. RTJ 1 §52. 

Samuti lisandus kohustus eelmise perioodi algsaldosid mõjutava arvestuspõhimõtete tagasiulatuval muutmisel või olulise vea tagasiulatuval korrigeerimisel esitada lisaks eelmise perioodi lõppbilansile ka eelmise perioodi algbilanss, lähtudes uutest arvestuspõhimõtetest või korrigeeritud andmetest (RTJ 1 §69, 82).

Raamatupidamislike hinnangute muutumine tagasiulatuvaid muudatusi endiselt kaasa ei too. Kuidas see kõik kokku sobib aastaaruande elektroonilise esitamisega, ei ole teada.

Lisades avaldatav informatsioon

Veidi on muudetud ka lisades avalikustatava informatsiooni nõuet. :

 Laenu tagatiseks panditud vara pole enam vaja avalikustada väljaarvatud allpoolloetletud erandjuhud

* Avalikustada tuleb ettevõtte mittetavapärase majandustegevuse tulemusena tekkinud kohustuste tagatiseks panditud varade bilansiline maksumus rühmade kaupa. RTJ 3 §66. 

* Kehtetuks on tunnistatud RTJ 5 § 89, mis kohustas avalikustama võlakohustuste tagatiseks panditud põhivara objektide bilansilist maksumust. Samuti ei pea enam automaatselt avalikustama tagatiseks panditud kinnisvarainvesteeringute väärtust. 

RTJ 6 §39 on vastav lõik ära jäetud. Sama eesmärki teenib ka RTJ 4 §28 c, d, e tühistamine. 

* Pole enam vaja avalikustada ka kapitalirendi tingimustel renditud vara soetusmaksumust. Piisab bilansilisest jääkmaksumusest. RTJ 9 §47. Sama kehtib kasutusrendile antud vara kohta (RTJ 9 §49). 

 * RTJ 8 §58(1) kohustab avalikustama aastaaruande lisades tulumaksukulu komponendid.

Tulu

Lisandunud on boonuspunktide jm tulevikusoodustuste arvestus, mis võetakse algul arvele kohustusena ja kajastatakse tuluna soodustuse andmise või aegumise hetkel (RTJ 10 §16(1)).

NäideEttevõttel on kliendilojaalsusprogramm, mille käigus väljastatakse oste sooritanud klientidele kokku 10 000 boonuspunkti. Kogutud boonuspunkte saab kasutada ettevõtte kaupade ostmiseks. Juhtkond hindab empiiriliselt, et ühe väljastatud boonuspunkti õiglane väärtus on 10 krooni ja kokku lunastatakse 70% boonuspunktidest. Seega kajastatakse kohustusena bilansis (saadud ettemaksuna) summa 100 000 krooni. Boonuspunktid aeguvad 2 aasta jooksul väljastamisest arvates.

Aasta 1Esimese aasta lõppedes on lunastatud kokku 6000 boonuspunkti ehk 85% hinnanguliselt lunastatavatest boonuspunktidest (6000 punkti/ 7000 punkti). Ettevõte kajastab tulu summas 60 000 krooni (6000 x 10).

D Saadud ettemaks 60 000

K Tulu   60 000

Aasta 2Juhtkond muudab oma hinnangut aasta lõpus ja hindab, et kokku lunastatakse 85% boonuspunktidest kehtivusaja jooksul.

Teise aasta jooksul on lunastatud 2000 boonuspunkti (kahe aastaga kokku 8000 boonuspunkti). Seega on ettevõtte kumulatiivne tulu teise aasta lõpuks on seega 80 000 krooni; kuna 60 000 krooni kajastati esimesel aastal, siis 2 aasta tulu on 20,000 krooni.

D Saadud ettemaks 20 000

K Tulu   20 000

Kõik lunastamata boonuspunktid on 2 aasta lõpuks aegunud ning tehakse täiendav kanne

D Saadud ettemaks 20 000

K Tulu   20 000

Kokku kajastas ettevõte 2 aasta jooksul tuluna 100 000 krooni, st kogu algselt kohustusena kajastatud summa.

Põhivara

Laenu kapitaliseerimise osas pole midagi muutunud. Ilmselt väga vajalik muudatus, kuigi võib sellisena mitte tunduda, on RTJ 5 § 16, milles tekst “valmistamine vältab pikema perioodi” on asendatud tekstiga “otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimine võtab olulisel määral aega”, aga otsustage selle üle ise. 

 Samavõrra vajalikud täpsustused on ka RTJ 5 §17. Lisatud on ka näide viimase paragrahvi lõppu. 

Võib-olla vajalikum muudatus on RTJ 5 §53, mille lõpust on ära jäetud kitsendus, mis piiras immateriaalse vara alternatiivsete amortisatsioonimeetodite rakendamist.

Bioloogiline vara

Oluline muudatus on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramisel neto rahavoogude meetodi kasutamisel RTJ 7 §21. Varem kehtis põhimõte, et meetodi rakendamisel ei võeta arvesse ettevõtte tulevasest tegevusest või bioloogilise vara muundumisest tulenevat vara väärtuse kasvu. Nüüd lähtub ettevõte oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse määramisel neto rahavoogudest, mida turuosalised eeldavad, et antud bioloogiline vara tema kõige asjakohasemal turul genereeriks. 

 Lahti seletatult - pange ilma piiranguteta kirja kõik genereeritavad rahavood ja diskonteerige.

Kinnisvarainvesteeringud

Muutunud on kinnisvarainvesteeringu kajastamine ehituse ajal, mida kajastatakse juba ehitus- või arendustegevuse ajal kinnisvarainvesteeringuna. RTJ 6 §10, §14. Varem kajastati sellist objekti ehituse ajal kui materiaalset põhivara lõpetamata ehitusena.

Näide 1

Kinnisvarainvesteering koos laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimiga, kui ehitust finantseeritakse konkreetselt sellel otstarbel võetud laenuga

Ettevõte ehitab hoone, mis vastab kinnisvarainvesteeringu tingimustele. Ehitus kestab kokku 10 kuud, alates 1.02.2009 kuni 30.11.2009. Ehituse maksumus on 100 miljonit krooni, ehitusega seotud kulutused tehakse ühtlaselt kogu 10-kuulise perioodi jooksul. Ehituse finantseerimiseks on võetud laen summas 80 miljonit krooni, intressimääraga 6% aastas. Laen võeti 1.01.2009 ja kuulub tagasimaksmisele järgmise 10 aasta jooksul. Ettevõte on valinud oma arvestusmeetodiks laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise.

Ettevõte peab kapitaliseerima laenukasutuse kulutused, mis tekivad ehituse algusest (1.02.2009) kuni selle lõpuni (30.11.2009). Kuna ehitust finantseeritakse konkreetselt sellel eesmärgil võetud laenu abil, kuuluvad kapitaliseerimisele nimetatud laenu intressid perioodil 1.02.2009 kuni 30.11.2009, millest on maha arvatud saadud laenusumma kasutamata jäägilt teenitud intressitulu, ehk kokku 3.6 miljonit krooni (6% x 80 miljonit x 10/12 kuud miinus 400 tuhat krooni intressitulu).

D Kinnisvarainvesteering 3 600 000

K Intressivõlg   3 600 000

Näide 2

Kui  objekti ehituse finantseerimine toimub üldisest võõrkapitalist ning ehituse finantseerimiseks ei ole eraldi laenu võetud

Ettevõttel on eelmistel perioodidel võetud tasumata laene kogusummas 150 miljonit krooni kaalutud keskmise intressimääraga 6.9% aastas. 

Ettevõte peab kapitaliseerima laenukasutuse kulutused, mis tekivad ehituse algusest (1.02.2009) kuni selle lõpuni (30.11.2009). Kuna ehituse finantseerimiseks ei ole võetud ühtegi konkreetset laenu, leiab ettevõte kapitaliseerimisele kuuluva summa, rakendades poolelioleva ehitise saldole võõrkapitali kaalutud keskmist intressimäära.

Keskmine poolelioleva ehitise saldo ehitusperioodi jooksul oli 50 miljonit krooni (100 miljonit krooni kulutusi jagatuna ühtlaselt kogu ehitusperioodile), kaalutud keskmine võõrkapitali intressimäär oli 6.9%. Seega kuulub kapitaliseerimisele kokku 2.875 miljoni krooni ulatuses laenukasutuse kulutusi (6.9% x 50 miljonit x 10/12 kuud).

D Kinnisvarainvesteering 2 875 000

K Intressivõlg   2 875 000

Kuna ehitus on algusest peale planeeritud kinnisvarainvesteeringuna siis kogu ehitus konteeritakse mõlemal juhul algusest peale kinnisvarainvesteeringu kontole.

Edasilükkunud tulumaks

Väike täpsustus on RTJ 8 §44-s, mis ütleb, et muude omakapitali vähendavate väljamaksete tulumaksu kajastatakse samuti nagu dividendide tulumaksu ehk väljakuulutamise hetkel.

Kokkuvõte

Valige omad välja ja püüdke kasutusele võtta. Muudatusi pole sugugi palju ja kuigi tunduvad tüütutena, tehakse neid selleks, et need aitaksid paremini kajastada raamatupidamiskohustuslase majandustegevust.

Autor: Alar-Ants Smirnov, Lemmi Kann