Ettevõtjad suhtuvad maksehäiretesse leigemalt

„Ma ei usu, et see on tõene (23protsendiline maksehäirete vähenemine-toim). Pigem kasutatakse krediidiinfo andmebaasi teenust vähem. Maksehäirete maht pole vähemaks jäänud. Väga paljud ettevõtted lihtsalt ei avalda selle ettevõte portaalis oma lepingupartneritega seotud raskusi,“ Õigusbüroo Ex Lege omanik Aet Peetso.

Peetso sõnul pole veel põhjust õnnest kilgata, et maksehäireid oli mullu poole aasta jooksul vähem kui tunamullu. „Muidugi tahetakse süstida ühiskonda, et kõik hakkab paremaks minema, aga tegelikult pole see nii,“ lausus Peetso. Krediidiinfo töötab korralekutsujana

Friis kinnisvara omaniku Merle Kuhhi sõnul pole krediidiinfos alati kõiki vajalikke andmeid ja täpsem seis tuleb ikkagi ilmsiks siis, kui uue koostööpartneriga tihedamalt suheldakse.Peetso sõnul aga kasutatakse krediidiinfo andmeid ennekõike ebamugavuste tekitamiseks. „Mulle, kui ettevõtjale, ei tekita see mingit väärtusloomet ja lootust raha kiiremini kätte saada. See on sotsiaalne meede, mille pärast ma krediidiinfot kasutan,“ lausus Peetso. Tema sõnul ei vastuta krediidiinfo andmete eest, mida enda keskkonnas avaldab. Seega on see tema hinnangul sama, mis Raekoja platsi häbipost üles panna.„Seal võib juhtuda, et on ebatäpseid asju ja seega ei saa alati krediidiinfot kasutada, kuid üks abivahend on ta kindlasti,“ lausus Kuhhi. Samas rääkis Kuhhi, et krediidiinfo keskkonnas ringi liikudes jääb küll mulje, et viimasel ajal on võlad vähenenud.  „Seisud on paremaks läinud, isegi kui vaadata krediidiinfo raporteid, siis punane on läinud paljudel siniseks ehk on kustutatud või lahendatud ära. Ega inimestel ei meeldi võlgu olla ja mingi lahendus või kokkulepe saavutatakse,“ ütles Kuhhi.SMS Laenu juhatuse liikme Aaro Sosaare sõnul vähenesid maksehäired seetõttu, et paanika haripunkt möödus. Kõige keerulisemaks ajaks nimetas ta möödunud aasta suve: „Nüüd on paanika aeg möödas ja võetakse rahulikumalt. Ei joosta krediidiinfosse andmeid üles panema. Samuti ei pöörduta esimesel juhul kohe inkassosse, vaid antakse võlgade tasumiseks natuke aega,“ lausus Sosaar ja lisas, et seoses rahunemisega jõutakse ka kiiremini kokkuleppele võlgade tasumises.Maksuvõlgade puhastamisega on tegelenud viimasel ajal aktiivsemalt ka maksu-ja tolliamet. „Selleks, et ennetada maksuvõlgade teket, on amet alates eelmisest aastast kasutanud maksumaksjate eelteavitamist läbi e-kirja, samuti ka läbi SMSi. Isikuid teavitatakse  tulevatest ning tasumata maksukohustustest. Alates 2009. aastast on maksuvõlgade sissenõudjatel uued töövahendid - uus elektrooniline võlahaldussüsteem võimaldab automatiseeritult teha tavatoiminguid ning reaalajas jälgida võlgnike käitumist,“ rääkis maksu-ja tolliameti juhataja Kerly Lillemetsalt.

Autor: Lemmi Kann, Katariina Krjutškova