Maksukohustus on saneerimismenetluses ümberkujundatav

Ettevõtte saneerimise all mõistetakse abinõude kompleksi rakendamist ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Vastavate abinõude kompleksi saab kuuluda ka nõuete ümberkujundamine.

Hiljuti tegigi Riigikohus asjas 3-2-1-122-09 olulise otsuse seoses nõuete ümberkujundamisega saneerimismenetluses. Täpsemalt vastas Riigikohus küsimusele, kas saneerimismenetluses on võimalik ümber kujundada ka maksukohustust, st kas maksukohustust on võimalik vähendada, ajatada jne.

Sellele küsimusele vastamiseks tõlgendas Riigikohus nii maksukorralduseseaduse kui saneerimis seaduse sätteid ning selgitas üldisemalt saneerimismenetluse ees märki ja iseloomu.Saneerimisseadus sätestab mitteammendava loetelu (st et peale seaduses loetletud viiside võib olla veel ka teisi viise) sellest, mida üldse mõistetakse nõude ümberkujundamise all. Selle all mõistetakse eelkõige: kohustuse täitmise tähtaja pikendamist; rahalise nõude täitmist osamaksetega; võlasumma vähendamist; kohustuse asendamist juriidilise isiku osa või aktsiaga.Saneerimisseaduses öeldakse muu hulgas sõnaselgelt, et töölepingu alusel tekkinud nõuet ei saa ümber kujundada, kuid otsest ümberkujundamisekeeldu saneerimisseadusest maksukohustuse suhtes ei tulene. Selle tõttu, et maksukohustuse suhtes analoogne selgelt väljendatud keeld puudub, leidis antud kohtuasjas ka ettevõtja, kes saneerimisavalduse esitas, et maksukohustus on saneerimismenetluses ümberkujundatav.Maksu- ja Tolliamet (MTA) oli vastupidisel seisukohal, tuginedes seaduse tõlgendamisel maksumenetluses kehtivale põhimõttele, mille kohaselt „kõik, mis ei ole seadusega lubatud, on keelatud”. MTA leidis, et maksuhaldur ei saa sõlmida kokkuleppeid maksude kui avalik-õiguslike kohustuste vähendamise või maksmata jätmise kohta, sest selliste kokkulepete lubamine seaks ohtu maksumaksjate võrdse kohtlemise ja ühetaolise maksustamise põhimõtte.MTA märkis täiendavalt, et tsiviilõigusliku lepingu (nt laenuleping, üürileping jms) pooled võivad oma äranägemise järgi kujundada omavahelisi õigussuhteid, kuidnad ei saa oma äranägemise järgi kujundada oma maksukohustusi. MTA oli lõppkokkuvõttes seisukohal, et maksuvõla võib kustutada ainult maksukorralduse seaduses (MKS § 114) nimetatud juhtudel, st pankrotimenetluses kompromissitegemiseks või maksukohustuslase põhjendatud taotlusel, kui maksuvõlasissenõudmine on lootusetu või ebaõige.Riigikohus ei nõustunud eeltoodud MTA tõlgendusega, juhtides tähelepanu sellele, et saneerimisseadus toob mitteammendava loetelu nõuete ümberkujundamise viisidest ning välistatakse üksnes töölepingu alusel tekkinud nõuete ümberkujundamine. See tähendab, et seaduses sõnastatakse ammendavalt, millist nõuet ei saa saneerimismenetluses ümber kujundada.Kuivõrd saneerimisseaduses välistatakse üksnes töölepingu alusel tekkinud nõuete ümberkujundamine, siis pole välistatud maksunõude ümberkujundamine.Sellest tulenevalt juhtis Riigikohus tähelepanu asjaolule, et kuna maksunõue on ümberkujundatav, siis on ka maksuhaldur maksunõude osas võlausaldaja ja kohaldamisele kuuluvad võlausaldajat puudutavad saneerimisseaduse sätted.Riigikohus selgitas täiendavalt, et põhjendamatu oleks olukord, kus pankrotiseaduse alusel ühingu päästmisel kompromissiga või ühingu pankrotistumise korral on maksuhalduri nõudeid vähendada võimalik, kuid saneerimismenetluses ühingu tervendamisel tuleks maksuhalduri nõudeid käsitada teiste ümberkujundatavate nõuetega võrreldes eelisseisundis olevatena.

Seoses maksuhalduri väitega, et maksukorralduse seadus ei näe ette

saneerimismenetluse puhul võimalust maksukohustus ümber kujundada, ütles Riigikohus, et saneerimisseadus on maksukorralduse seaduse suhtes eriseadus ja ka hilisem seadus ning kui maksunõue ei oleks ümberkujundatav, tooks seeendaga kaasa maksunõude eelistamise teistele nõuetele, millega kaasneks võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.Riigikohus märkis täiendavalt, et maksu korralduse seaduses võimaldatakse ka ilma pankroti- ja saneerimismenetluseta maksukohustuse täitmise tähtaega pikendada ning võlasummat vähendada. Seega ei piira otsese sätte puudumine maksukorralduse seaduses maksuvõla ümberkujundamist.Arvestades seda et, saneerimisseaduse eesmärk on tagada võlausaldajate huvide parem kaitse, kui see oleks pankroti korral, sedastas Riigikohus järgmist: „Maksunõuete eelistamine viiks olukorrani, kus ettevõtte tervendamine saneerimismenetluse abil oleks sisuliselt võimatu ning tervendatava ettevõtte ettevõtja suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus. Kuna majanduslikes raskustes oleval ettevõttel võivad olla maksukohustusest tekkinud maksuvõlad, tähendaks keeld maksuvõlga ümber kujundada, et sisuliselt kaob ära võimalus saneerimismenetluse toiminguid edukalt teha.”Eeltoodu alusel saab kokkuvõtlikult öelda, et käesoleva artikli pealkirjas püstitatud küsimuse vastus on jaatav — maksukohustust on võimalik Riigikohtu tõlgenduse kohaselt saneerimismenetluses ümber kujundada.

Kindlasti võib öelda, et tegemist ei ole vaid konkreetset vaidlust puudutava lahendiga. Antud kohtulahendi mõjud on selgelt laiemad ja Kaubanduskoja hinnangul positiivsed, arendamaks kogu saneerimismenetlust ettevõtjatele positiivses suunas. Maksunõuete erinev käsitlemine teiste võlausaldajate nõuetest saneerimismenetluses on paljudel juhtudel tekitanud praktikas küsimuse, kas üldse on mõtet saneerida.Maksuvõlgnevuste saneerimise problemaatilisust puudutati põgusalt ka tänavu sügisel Stockholmis peetud väikeettevõtlust puudutaval konverentsil, kus teiste liikmesriikide esindajad tutvustasid muu hulgas initsiatiive, mida ettevõtete tervendamisel on astutud. Ka seal leidsid enamik arutelul osalenuist, et saneerimise käigus ei tohiks võlausaldajaid põhjendamatult erinevalt kohelda ningmaksuvõlga tuleks käsitleda sarnaselt teiste võlgadega.

Maksukohustus on saneerimismenetluses ümberkujundatav

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Konverentsid ja koolitused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga