Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välismaalaste seaduses kavandatakse taas muudatusi
Välismaalaste seadust on viimastel aastatel seoses välismaalaste lühiajalise töötamise võimaldamisega mitmel korral muudetud. Astutud sammud on olnud eelkõige süsteemi lihtsustavad ja bürokraatiat vähendavad. Samuti on lähtutudpõhimõttest, et elamisluba töötamiseks peaks olema võimalik saada vaid juhul, kui välismaalt tuleva töötaja näol on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiga või on teada, et välismaalasel on oskused, mida siinsetel töötajatel ei ole.
Tarbetu bürokraatia vähendamine on olnud kindlasti põhjendatud ning võrreldes mõne aasta taguse ajaga on seda vähemaks jäänud. Samas kuuleb ka täna
signaale, et kohti, mis vajaksid kaasajastamist on jätkuvalt. Samuti on viimasel ajal kritiseeritud nn palgakriteeriumit. Selle järgi on tööandja kohustatud maksma välismaalasele lühiajalise töötamise korral tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.
Ühest küljest on siin probleeme statistika avaldamise operatiivsusega — viivitus võib olla kuni poolteist aastat. Praegusel ajal, kus keskmine palk on muutumas iga kuu, ei pruugi selline lahendus ennast õigustada. Samuti ei pruugi kõik paari aasta tagused muudatused olla kooskõlas uue töölepingu seadusega, mis lubab vana seadusega võrreldes enam paindlikkust.
Täiendavalt tuleneb välismaalaste seaduse muutmise/täiendamise vajadus ka ühest selle kevade Euroopa Nõukogu direktiivist (2009/ 50/EÜ), mis käsitleb kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. Tegemist on nn Euroopa Liidu sinise kaardiga, mis peaks soodustama väga kõrgelt kvalifitseeritud töötajate võimalusi
Euroopa Liitu ühtsetel alustel tööle tulla ja siin töötada.
Lisaks paljudele kriteeriumitele, mis on seatud sinise kaardi saamisel eeltingimusteks, kehtib direktiivi kohaselt siin ka põhimõte, et sellise töötaja aasta brutopalk, mis tuleneb töölepingus või siduvas tööpakkumises täpsustatud kuu- või aastapalgast, ei tohi olla väiksem kui vähemalt 1,5-kordne keskmine brutopalk riigis aastas. Lisaks otsestele kriteeriumitele sinise kaardi saamisel näeb direktiiv ette loomulikult ka hulga teisi tingimusi, mis võivad tõenäoliselt tingida välismaalaste seaduse mõningase muutmise, nt kuidas käituda olukordades kui sinise kaardi omanik on jäänud ajutisel töötuks või kui ta soovib siirduda tööle ühest liikmesriigist teise jne.
Kuigi direktiivi ülevõtmise tähtaeg on alles 2011. aasta juunis, on selge, et seadusloome protsessi tavapärast pikkust arvestades on põhjust ka muudatuste kavandamisega alustada lähimas tulevikus. Nii direktiivi ülevõtmiseks kui ka
praktikas välismaalaste seadusest (seoses töölubadega ja töötamise registreerimisega) tõusetunud probleemide lahendamiseks on Siseministeeriumkutsunud hiljuti kokku töörühma. Töörühma on kaasatud ka Kaubanduskoja esindaja.
Artikkel ilmus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas
Autor: Lemmi Kann, Mait Palts
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele