Aku Sorainen: saneerimisseadus on tekitanud palju lärmi

Kuidas on uus saneerimisseadus mõjutanud Eesti majandust, kas see on täitnud oma eesmärke? küsis lugeja praegu käivas online-intervjuus..

"Kuigi umbes 90 firmat on taotlenud saneerimist, on aasta jooksul väga vähestele firmadele kinnitatud saneerimiskava," märkis Sorainen - ettevõtjad on üldjuhul alustanud saneerimist liiga hilja, kui firma kassa on tühi ja pankrot ainus väljapääs."Kõige parim asi, mis saneerimisseaduse osas on juhtunud, on et hiljuti tegi riigikohus otsuse, et ka makse on võimalik saneerida ja võib-olla järgmisel aastal saab saneerimisseadusest tõsisem tööriist," ütles ta ja viitas  Carri Ginteri ja Allar Jõksi artiklile

"Eeldusel, et saneerimismenetlust ei kuritarvitata, on uus seadus siiski hea uudis ka võlausaldajatele, sest näiteks pandiga tagamata võlausaldajate nõuete rahuldamise määr pankrotimenetluses jääb enamasti alla 10% nende nõudest. Saneerimismenetluse näol on tegemist jätkusuutliku äri filtriga, mis võib hoida ajutiselt makseraskustesse jõudnuid firmasid pankrotist ja seega aidata kaasa Eesti majanduse tervenemisele," ütles Sorainen.

Saneerimisseaduses on tema hinnangul veel mitmeid lahtisi otsi. Näiteks võlausaldajate rühmitamise põhimõtted saneerimiskava hääletamisel, võlausaldajate õiguskaitsevahendite rakendamise piirangud saneerimismenetluses, saneerimiskavale kehtivad nõuded, tingimuslike nõuete arvestamine saneerimiskava hääletamisel, saneerimismenetluses võlgnikku finantseeriva võlausaldaja eelisseisund jms.

"Saneerimisseaduse puhul on suureks probleemiks ka see, et saneeritava ühingu tegevust ei uurita tagasiulatuvalt ning on seatud aegumistähtajad juhatuse liikmete vastu nõuete või kui ühing lõpetab ikkagi pankrotiga, siis saneerimismenetlus varade tagasinõudmiseks ei peatu," selgitas Sorainen.

Samuti on tema sõnul probleemiks, et saneeritavad ühingud ei pea põhjendama ega välja tooma, miks nad mõningaid võlausaldajaid eelistavad neid saneerimismenetlusest üldse välja jättes ja neile 100% nõuetest tasudes, see ei kajastu ka saneerimiskavas ja jääb võlausaldajatele üldse nähtamatuks.

"Oleme oma kogemuse põhjal esitanud justiitsministeeriumile ettepanekud saneerimisseaduse täiendamiseks. Saneerimisseaduse kitsaskohti on aidanud lahendada ka mitmed viimase aja kohtulahendid, nii et paljudes küsimustes on juba tekkinud nö hea saneerimistava, mis kindlasti aitab kaasa saneerimismenetluste edukusele tulevikus," oli Sorainen lootusrikas.