Uued olulised muudatused käibemaksuseaduses

Käibemaksuseaduse muudatuste aluseks on uued Euroopa Liidu direktiivid 2008/8/EÜ (uued teenuse käibe tekkimise koha reeglid), 2008/9/EÜ (muudetud mitteresidentidele käibemaksu tagastamise kord) ning 2008/117/EÜ (muudetud ühendusesisese käibe aruandlus).

Teenuste käibe tekkimise koha määratlemine alates 2010. aastast.

Oluliselt on muudetud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10, mis käsitleb teenuste käibe tekkimise koha reegleid. Seni on üldjuhul teenuse osutamise kohaks loetud teenuse osutaja asukohta, kui tegemist oli sellise teenusega, mille puhul ei näinud KMS ette eraldi reeglit (maksustamisel rakendus põhireegel). Alates 01. jaanuarist 2010 kehtiva põhireegli kohaselt tekib teenuse käive maksukohustuslasest saaja (sh ühendusevälise riigi ettevõtja) asukohas. Selliste isikute puhul rakendub pöördmaks, nagu see praegu toimub näiteks kaupade või nn intellektuaalsete teenuste müügi korral teise liikmesriigi maksukohustuslasele. Maksukohustuslasena registreerimata isikule või ettevõtlusega mittetegelevale välisriigi isikule osutatavate teenuste korral loetakse muudatuste kohaselt käive tekkinuks teenuse osutaja asukohas, nagu seni.

Erandina praegusest põhireeglist näeb kehtiv seadus (§10 lg 2) ette tarbimiskohajärgse maksustamise kinnisvaraga seotud teenuste, kultuuri- ja toitlustusteenuste puhul. Nimetatud erandid jäävad kehtima ka uue käibemaksuseaduse kohaselt: nende puhul loetakse käive ka edaspidi toimunuks teenuse osutamise kohas ehk siis maksustamine toimub riigis, kus kõnealune kinnisvara objekt asub, tarbimine toimub või üritus aset leiab. Kuid lisaks nimetatud eranditele lisanduvad muudatuste kohaselt teenuse käibe tekkimise koha määratlemisel mõned uued erandid. Järgnevalt teeme nendest põgusa ülevaate.

Transpordivahendi rent. Lühiajaline rent (kuni 30 päeva, laevade puhul kuni 90 päeva) maksustatakse alates 01. jaanuarist 2010 transpordivahendi kliendile üleandmise kohas. Pikaajalise rendi puhul kehtib põhireegel – maksukohustuslasest/ühendusevälisest ettevõtjast teenuse saaja puhul loetakse käive tekkinuks teenuse saaja asukohas, muude isikute puhul teenuse osutaja asukohas. Alates uuest aastast rakendub teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatava pikaajalise renditeenuse puhul seega 0% käibemaksumäär ning teenuse saajal on kohustus tehingut pöördmaksustada (kuni 2009 lõpuni on transpordivahendi rent igal juhul maksustatav teenuse osutaja asukohas – rakendatakse pöördmaksustamise mehhanismi).

Kaubaveoteenus ja sellega seotud kõrvalteenused.

Alates uuest aastast maksustatakse teenus põhireegli kohaselt – käive loetakse tekkinuks teenuse saaja ettevõtte asukohas eeldusel, et teenuse saaja on kas teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane või ühendusevälise riigi ettevõtja (praegu sõltub mainitud teenuse maksustamine selle osutamise asukohast).

Töö vallasasjaga. Vastavalt muudatustele hakatakse tööd vallasasjaga maksustama põhireegli kohaselt (praegu rakendatakse tööle vallasasjaga pöördmaksu üksnes juhul, kui vallasasi toimetatakse pärast töö tegemist Eestist välja).

Muud teenused. Uus põhireegel laieneb ka seaduses nimetamata teenustele, nagu näiteks konsultatsiooniteenuse maksustamisele, mis on kehtivas seaduses eraldi erireeglitena välja toodud.

Seadusmuudatustega sätestatakse toitlustusteenuste osutamise koht teenuse osutamisel reisijale rongis ning vee- või õhusõiduki pardal. Teenuse osutamise kohaks loetakse reisijateveo lähtekoht, nimetatud sõidukites reisijale osutatav toitlustusteenus maksustatakse jätkuvalt 0%lise määraga.

Ühendusesisese käibe aruandluskohustuse täiendamine

KMS § 28 kohaselt muutub alates 2010. aastast ühendusesisese käibe aruandlus. Nimelt on alates uuest aastast kohustus lisaks ühendusesisese kauba käibele deklareerida ühendusesisese käibe aruandel ka teiste liikmesriikide maksukohustuslastele osutatud teenused. Kuni 2010. aasta lõpuni jätkatakse ühendusesisese käibe deklareerimist kord kvartalis. Alates 2011. aastast tuleb ühendusesisese käibe aruanne esitada kord kuus. Seoses nimetatud muudatustega muudetakse nii ühendusesisese käibe aruande kui ka käibedeklaratsiooni vormi, mis käesoleval hetkel ei ole veel avaldatud.

Teises liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamise uus kord.

KMS §-ga 35 muudetakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele Eestis tasutud käibemaksu tagastamise korda. Seadusmuudatuse kohaselt esitatakse kõik käibemaksu tagastamise taotlused tsentraalselt oma riigi maksuhaldurile: teiste liikmesriikide maksukohustuslased esitavad taotluse Eestis tasutud käibemaksu tagastamiseks oma riigi maksuhaldurile ning Eesti maksukohustuslased esitavad muus liikmesriigis tasutud käibemaksu tagastamise taotluse Eesti Maksu- ja Tolliametile, adresseerides selle vastava riigi maksuhaldurile. 2009. aasta lõpuni kehtiva korra kohaselt tuleb taotlus esitada otse vastava riigi maksuhaldurile, mis praktikas on osutunud üsna keeruliseks protseduuriks.

Käibemaksutagastusega müügiga (tax free) kokkupuutuvatele kaupmeestele pakub kindlasti huvi ka muudatus vastava piirmäära osas. Vastavalt KMS muudatustele (§ 46 täiendatakse lõikega 16) langetatakse 2010. aasta algusest kuni 2011. aasta 31. detsembrini käibemaksutagastusega müügi piirmäära seniselt 2000 kroonilt 600 kroonile. Tegemist on ajutise muudatusega, kuid on võimalik, et järgneva kahe aasta jooksul tehakse otsus piirmäära alalise vähendamise kohta.

Finantsblog Deloitte

Autor: Lemmi Kann, Maigi Lasn