20. novembril avaldas Euroopa Komisjon pressiteate, millest selgus, et komisjon on algatanud rikkumismenetluse ja nõuab koguni kaheksalt liikmesriigilt käibemaksugruppi puudutava seadusandluse muutmist, kuna see ei pidavat vastama käibemaksudirektiivi põhimõtetele.
Kuigi Eestit selles nimekirjas polnud, on teada, et komisjonile ei meeldinud ka meie praegune omapärane kontseptsioon ühe käibemaksukohustuslasena registreeritud isikute käibemaksuarvestuse kohta. Seetõttu võeti rahandusministeeriumi poolt ette vastava regulatsiooni muutmine. Selle tulemusena kehtestas riigikogu 2008. aasta lõpul käibemaksuseaduse § 26 uues redaktsioonis, mida muudeti täiendavalt 2009. aasta novembris, et kõik sätted oleksid kooskõlas komisjoni poolt 2. juulil 2009 avalikustatud vastavate juhtnööridega. Uus redaktsioon jõustub 1. jaanuaril 2010.
Sisulisest aspektist muutub 1. jaanuarist palju. Kui praegu peavad ühiselt registreeritud isikud käibemaksuarvestust tegelikult iseseisvalt, siis uue korra järgi hakkavad käibemaksugruppi moodustavad äriühingud kolmandate isikute suhtes tegutsema tõepoolest nii nagu nad oleks üks maksumaksja. See tähendab, et grupile omistatakse vaid üks ühiselt kasutatav registrinumber ning kõigi grupiliikmete endised numbrid külmutatakse.
Uut registrinumbrit hakkavad grupiliikmed kasutama tehingutes kolmandate isikutega, jätkates samal ajal tegutsemist oma endise ärinime all. Edaspidi esitatakse maksuhaldurile grupi liikmete hulgast valitud esindusliikme poolt ainult üks käibedeklaratsioon, milles kajastatakse kõigi grupiliikmete välistehingute käibed, pöördmaksukohustused ja mahaarvatav sisendkäibemaks. Samuti esitatakse ainult üks aruanne nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibe kohta. Enammakstud käibemaks tagastatakse grupi esindusliikme ettemaksukontole. Grupiliikmete omavahelisi müügitehinguid sarnaselt praegusega käibeks ei loeta ja ühises käibedeklaratsioonis ei kajastata.
Formaalsest aspektist on kõige olulisem see, et kõik otsused ühe käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta, mis on tehtud enne 31. detsembrit, tunnistatakse maksuhalduri poolt kehtetuks 2010. aasta 1. jaanuarist.
Need ettevõtjad, kes soovivad ka edaspidi tegutseda ühiselt, peavad uue registreeringu saamiseks esitama ühisavalduse. Kui seda ei tehta, siis tegutsetakse alates 1. jaanuarist iseseisvate maksumaksjatena. Selleks, et tagada sujuv üleminek vanalt süsteemilt uuele, võiksid praegu ühiselt registreeritud ettevõtjad esitada uue ühisavalduse juba detsembris 2009. Kuna hetkel puudub avalduse uus vorm, siis võiks lubada kasutada kehtivat vormi tehes sinna vajaliku märke esindusliikme kohta.
Kui üldreeglina registreeritakse grupp otsuse tegemise kuule järgneva kuu esimesest päevast, siis avalduse esitajad saavad taotleda ka tagasiulatuvat registreerimist otsuse tegemise kuu esimese kuupäeva seisuga. Seega on olemas võimalus saada registreerituks 1. jaanuarist. Tingimused registreerimiseks jäävad olulises osas samaks.
Autor: Lemmi Kann, Ain Veide
Seotud lood
Alates 1. jaanuarist 2010 jõustusid käibemaksuseaduse (KMS-i) § 26 muudatused, mille alusel registreerib maksuhaldur maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.