Ministeerium: siirdehindade regulatsioonist ja kontrollist

Järgneb Margit Aava kommentaar:

Siirdehindade teema on kahtlemata intrigeeriv ning piisavalt keerukas valdkond, mistõttu on iga konstruktiivne tagasiside maksustamist puudutavate õigusaktide rakendamise osas teretulnud. mõningatele kitsaskohtadele ning selgitada kehtivate reeglite sisu.

 Et teemasse veelgi enam selgust tuua, peame vajalikuks tähelepanu juhtida PKF Estonia vannutatud audiitor Rein Ruusalu 23. novembri artikli "Siirdehinnad ja vastava regulatsiooni rakendamine Eestis"

 Eestis kehtivate siirdehinna reeglite väljatöötamisel on lähtutud nii Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD), Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu senisest tööst kui ka Eesti vajadusest kaitsta oma maksubaasi.Rahandusministri 10. novembri 2006 määruse nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid“ väljatöötamisel võeti aluseks OECD poolt 1995. aastal väljaantud ja aastatel 1996-1999 täiendatud „Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele“ ning juhist on soovitatud kasutada määruse kohaldamisel niivõrd, kuivõrd juhis ei ole määrusega vastuolus.

Siirdehindade reeglite rakendamine Eestis mistahes seotud isikute vahelisele tehingule võrreldes OECD juhise piiriülese rakendamisega ei ole ainus erinevus, mida rahandusministri määruse ja OECD juhise vahel leida võib. Sellegipoolest oleme arvamusel, et määruse ja juhendi ulatuse erinevus ei vähenda näiteks juhendis antava konkreetse tehingu turuväärtuse määramise selgituse väärtust.

 Topeltmaksustamine kui majandustegevust pärssiv asjaolu on taunitav mitte ainult siirdehinna regulatsiooni rakendamisel. Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist suhtlust reguleeriva 23. juulil 1990 allkirjastatud “Seotud ettevõtjate kasumi korrigeerimisel tekkiva topeltmaksustamise kõrvaldamise konventsiooni“ 90/436/EMÜ (edaspidi Vahekohtu Konventsioon) kohaldamisel loetakse kasumi topeltmaksustamine kõrvaldatuks, kui kasum on arvestatud maksustatava tulu hulka ainult ühes riigis või kasumilt võetavat maksusummat on ühes riigis vähendatud teises riigis võetava maksusumma võrra.

Ei Vahekohtu Konventsioonis ega ka üheski teises otseseid makse reguleerivas riikidevahelises kokkuleppes, millega Eesti on ühinenud, ei ole sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise aega või tihedust. Maksude administreerimisega seotud küsimused on iga riigi enda otsustada.

 Kuna piiriülese topeltmaksustamise vältimine eeldab, et kahe riigi maksuhaldurid aktsepteerivad vastastikuseid määramisi, ei saa siirdehindade korrigeerimise tõttu tekkivat topeltmaksustamist vältida automaatselt deklaratsiooni alusel.

Eestis kehtiv siirdehinna regulatsioon viitab siinkohal Vahekohtu Konventsioonile ning teabevahetust ja vastastikuse kokkuleppe menetlust sisaldavatele riikidevahelistele maksulepingutele. Taotlus topeltmaksustamise kõrvaldamiseks tuleks rahandusministri määruse kohaselt esitada kolme aasta jooksul alates esimesest teatest tegevuse kohta, mille tulemuseks topeltmaksustamine on või olla võib.

 Eestis kehtiva äriühingute kasumi maksustamise süsteemi kohaselt maksustatakse Eestis tulumaksuga lisaks dividendidena jaotatud kasumile ka muude kasumieraldistena jaotatud kasumit. Kui tehingupartnerid on seotud isikud ning nende omavahelise tehingu tõttu jääb Eesti äriühingul saamata kasum, mida turuväärtusele vastava siirdehinna korral äriühing saama peaks või tekib kulu, mis turuväärtusele vastava siirdehinna korral ei tekiks, on Eestil maksustamise õigus äriühingute omavahelisest suhtest olenemata.

Ehkki investeering on alati seotud riskiga, annab see reeglina ka õigustatud ootuse kasumile. Nii ei saa näiteks Eesti ja Läti äriühingute vahelist tehingut, milles kasutatud hind ei vasta turuväärtusele, reeglina pidada investeeringuks. Turuväärtusest madalama hinnaga teenuse osutamine või kauba võõrandamine jätab Eesti äriühingu ilma kasumist. Samuti vähendab Eesti äriühingu kasumit Läti partnerilt ebamõistlikult kõrge hinnaga toote või teenuse ostmine. Erinevalt investeeringust ei jäta ükski nimetatud tehingutest Eesti äriühingule kasumiootust.

 Lisaks eeltoodule peame vajalikuks Rein Ruusalu artikli kontekstis märkida, et siiski tunneme kedagi, kes tunneb kedagi, kes otseselt siirdehindade kontrolliga tegeleb.