Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hea uudis saneerimise valdkonnast
AS Bermet nõukogu esimees Ergo Metsla tervitab Riigikohtu ettevõtjasõbralikku lahendit, mille toetusel hakkab saneeritavate ettevõtete hulk kindlasti kasvama, õnnestunud saneerimised säilitavad aga sadu ja sadu töökohti.
Saneerimisseadus täieneb ja saneeritavate ettevõtete hulk kasvab. Seni vaidlusalune maksuameti nõuete kohtlemine saneerimiskava raames sai 18. novembril Riigikohtu lahendi, mis ütleb, et ka maksuameti nõuded kuuluvad restruktureerimisele. See on hea uudis rahavoolistes raskustes ettevõtetele, kes lühiajaliselt vajavad saneerimist selleks, et pikemas perspektiivis edasi tegutseda säilitades töökohad ja kaubamärgid.
Ikka ja jälle kerkib küsimus sellest, et mida saneerimine endast siiski kujutab. Eesti üks esimesi saneerimisprotsesse, mis algatati Q-Vara päästmiseks-kaitsmiseks oli kahjuks avalik ja negatiivse värvinguga. Nii ongi üldsusel ja kahjuks ka suuremal osal ettevõtjatest kinnistunud arvamus, et saneerimine on pankroti edasilükkamine või üks kahtlane varade kantimise skeem.
Tegelikkuses on saneerimisprotsessi eesmärgiks otse ja üheselt ettevõtte jätkamine ning võlgade ajatatud tagasimaksmine kõikidele võlausaldajatele. Seda kohtu järelvalve ja kaitse all. Viimane on võlausaldajatele garantiiks, et nende huvid on kaitstud ja ettevõtte omanikel-juhtidel lasub kohustus ettevõtet vastavalt saneerimiskavale majandada.
Saneerimiskava on kohtu poolt kinnitatud ja enne seda kõikidele võlausaldajatele kooskõlastamiseks esitatud ametlik dokument. Ta kehtestab teatud ajaperioodiks saneeritava ettevõtte majandustegevusele reeglid ning võlgade tagasimaksmise graafiku.
Saneerimine on igal juhul ettevõttele ja tema võlausaldajatele kasulikum kui pankrot, sest pankroti korral on tõenäosus võlgade tagasimaksmiseks tühine. Õnnestunud saneerimine vastupidiselt säilitab töökohad ja annab võimaluse võlausaldajatel saada suurem osa oma rahast tagasi. Eduka saneerimise aluseks on ettevõtte toimiv ärimudel ning piisava käibekapitali olemasolu tegevuse jätkamiseks.
Saneerimist ei tohiks karta ega halvustada. Kahtlemata on tegemist keerulise protsessiga, kuid samas on ilmselge, et ausate kavatsustega saneerimine on kasulik kõikidele osapooltele. Eriti veel Eestis, kus ettevõtte pankrotiga kaasneb tihi ka eraisiku maine kaotus ning tõenäoliselt ka eraisiku pankrot. Saneerimine ei ole lihtne töö ja eeldab võlausaldajate head tahet ning kannatlikust, millele saneeritava ettevõtte omanikud ja juhid peaksid vastama pühendunud töö ning läbipaistva ja ausa suhtlemisega.
Lõpetuseks saab ainult tervitada Riigikohtu ettevõtjasõbralikku lahendit, kus riik asetatakse nii nagu demokraatlikule ja vabale turumajandusele kohane samadesse oludesse ja tingimustesse, kus tegutsevad eraettevõtted.
Äripeva seminar "Saneerimise praktikum- miks (mitte) saneerida?" toimub 8. detsembril Radisson BLU konverentsikeskuses.
Autor: Lemmi Kann, Ergo Metsla
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele