Tänavu septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 9,3 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 10,2 miljardi krooni eest.
Enim eksporditi masinaid ja seadmeid ning imporditi naftasaaduseid, teatas statistikaamet.
2009. aasta septembris vähenes kaupade eksportkäive 24% (3 miljardit krooni) ning importkäive 33% (5 miljardit krooni) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eesti kaubavahetuse puudujääk oli 0,9 miljardit krooni, mis oli üle kolme korra väiksem kui eelmise aasta samal ajal.
Kaupade ekspordis olid septembris esikohal masinad ja seadmed, mille osatähtsus oli 18% Eesti koguekspordist. Eelmise aasta septembriga võrreldes oli masinate ja seadmete eksport siiski 36% väiksem. Impordis olid esikohal naftasaadused, mille osatähtsus oli 21% Eesti koguimpordist. Naftasaadused oli ka ainukene kaubajaotis, mille eksport ja import eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenes.
Eesti ekspordis olid septembris peamised sihtriigid Soome (18% koguekspordist), Läti ja Rootsi (kumbki 12%). Kõige rohkem vähenes eksport Soome ja Rootsi (mõlemasse 0,7 miljardit krooni).
Peamised riigid, kust Eestisse septembris kaupu imporditi, olid Soome (14% koguimpordist), Venemaa, Saksamaa ja Läti (iga riigi osatähtsus 11% koguimpordist). Eelmise aasta septembriga võrreldes vähenes kaupade import kõigist Eesti peamistest saatjariikidest, kõige rohkem aga Saksamaalt ja Soomest.
Tänavu augustiga võrreldes suurenes kaupade eksport 16% ja import 9%. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et septembri väliskaubanduse käibe suurenemist mõjutas ka aastaaegadest tulenev sesoonsus.
Selle aasta kolme kvartaliga vähenes eksport keskmiselt 26% ning import 35% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kaubavahetuse puudujääk vähenes ligi kolm korda.
Seotud lood
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport septembris võrreldes eelneva kuuga 16% ning aastane langustempo pidurdus 24%ni (augustis -28%).
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Viimased uudised
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
Siit leiad ka artikli “Kes on seotud isikud ja kuidas nende tehinguid aastaaruandes õigesti kajastada”
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele