Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RP: kuidas arvestada summeeritud tööaega
Summeeritud töötaja õiguspärane arvestamine ei ole just kõige lihtsam. Kuidas seda teha, kirjutab ajakirjas RP Ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht.
Summeeritud tööaja arvestuse korral lähtutakse põhimõttest, et seitsmepäevases perioodis peab töötaja saama vähemalt 36 tundi ehk poolteist ööpäeva järjestikust puhkeaega.
Seitsmepäevane periood võib seejuures olla tööandja kehtestatud mis tahes ajavahemik (nt reedest järgmise nädala neljapäevani vms). Oluline on, et töötaja saaks vähemalt iga viie järjestikuse tööpäeva või -vahetuse järel poolteist ööpäeva puhata. Mõistagi ei keela seadus koostamast tööajakava, mille kohaselt võimaldatakse töötajale 36-tunnist puhkeaega iga kahe, kolme või nelja töövahetuse järel olenevalt sellest, kui pikad on töövahetused.
Tööpäeva või -vahetuse maksimaalne pikkus, seega koos ületundidega, ei tohi tavaliselt ületada 13 tundi, sest tööpäevade (-vahetuste) vaheline puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi. Samas võivad pooled teatud juhtudel ja tingimustel kollektiivlepinguga kokku leppida pikemas kui 13-tunnises tööpäevas (-vahetuses). Viimast võib kokku leppida ka individuaalses töölepingus. Seaduse alusel ehk vastava kokkuleppeta võib pikemaid kui 13-tunniseid tööpäevi rakendada üksnes tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele.
Samuti võivad pooled kollektiivlepinguga kokku leppida, et 11-tunnist puhkeaega kasutatakse osade kaupa, millest vähemalt üks osa on kuue tunni pikkune.
Üle 13-tunnise tööpäeva ja osadeks jagatava puhkeaja kasutamise tingimused: a) töötamine ei tohi kahjustada töötaja tervist ja ohutust; Samas on mõistetav, et tööajakavasse ei saa ettenägematute ületundide tõttu pidevalt muudatusi teha. Seetõttu võib juhtuda, et pärast 16-tunnist töötamist antakse töötajale puhkeaega kokku 11 tundi (3 + 8) ning saamata jäänud kolm tundi hüvitatakse kas rahas või täiendava vaba aja andmisega muul ajal.
b) töötajale antakse võrdväärselt vaba aega.Seega, kui töötaja töötab 16 tundi järjest, peab see töö olema töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõttes tema jaoks ohutu ning vahetuse lõppedes peab ta saama viivitamata vähemalt kolm tundi (16 – 3 = 13) puhata.Kuna 11-tunnist puhkeaega võib osadeks jagada, millest kuus tundi peab töötaja saama järjest, tuleks võimaldada töötajale pärast 16-tunnist töötamist puhkeaega vähemalt 3 + 6 tundi.Ometi võib tööandja need kuus tundi anda muul ajal ja lisada kolmele puhketunnile vähem tunde, kuid töötaja töövõimet arvestades peaks püüdma tagada talle võimalikult kiiresti seaduses ettenähtud igapäevase puhkeaja täies ulatuses.Ideaalis tuleks 16-tunnise töövahetuse korral anda töötajale töövõime taastumiseks vähemalt 14 tundi (3 + 11) järjestikust puhkeaega.
Eespool toodu oli vaid üks näide paljudest, mis annab aimu, kui keeruline ja täpsustnõudev on tööaja õiguspärane arvestamine, kui soovitakse rakendada summeeritud tööaega ning kasutada õigust erandite kohaldamiseks.
Loe summeeritud tööaja arvestamisest pikemalt ajakirja RP novembrunumbrist. SIIN.
Ajakirja RP saab tellida
Autor: Lemmi Kann, Tiia E. Tammeleht
Hetkel kuum
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele