4. november 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas arvestada töötasu müügitöö eest

Praeguses majandusolukorras tahaks ettevõtja maksta oma töötajatele pigem tulemustasu ettevõttesse toodud raha eest, kui kindlat kuutasu. Eriti kehtib see müügiesindajate, aga ka muude töötajate puhul, kellest sõltub kliendilepingute sõlmimine. Ei saa eitada, et see on tavaliselt tööandja jaoks kasulik ja töötajat motiveeriv lahendus.

Müügiesindajaga võib sõlmida töölepingu või ka näiteks agendilepingu. Viimane tundub esmapilgul ettevõtja jaoks ohutum võimalus, kuid tegelikkuses on seadusega esitatud agendilepingule mitmeid väga piiravaid tingimusi.

Siiski ei saa ka töölepingu sõlmimisel välistada mõndasid agendilepingu piiranguid. Vähesed tööandjad teavad, et alates 01.07.2009. a peab lepingute sõlmimise eest makstava tulemustasu arvestamisel ja maksmisel rakendama ka agendisuhtele kehtestatud nõudeid. Nimelt tuleneb töölepingu seaduse §-st 31 nõue, et kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682.

Millega siis peab arvestama? Üldjuhul tekib töötajal õigus tehingust tulenevale tasule hetkest, kui tööandja on oma kohustused kliendi ees täitnud, nt kauba üle andnud. Töötajal on aga õigus tasule ka juhul, kui leping küll sõlmiti, kuid see jääb täitmata tööandja tõttu. Näiteks sõlmiti ettevõttes leping kauba müügiks, kuid kuna kaupa laos ei ole ja täiendavalt sisse osta ei õnnestu, siis jääb see kliendile müümata.

Kuid töötaja kaotab õiguse tasule, kui leping jääb täitmata tööandjast sõltumatu asjaolu tõttu, näiteks juhul, kui selgub, et kliendil puudub raha kauba eest tasumiseks ning seetõttu jääb kaup üle andmata. Kui tööandja soovib, et töötaja, erinevalt tavalisest töölepingust, vastutaks ka selle eest, et klient tasu ära maksaks, siis peab vastav kokkulepe olema sõlmitud kirjalikult ning töötaja peab selle eest saama täiendavat tasu (delkreederetasu).

Lepingute sõlmimisest tuleneva tasu väljamaksmise päeva võivad pooled kokku leppida. Tavapäraselt on töölepingusse või tööandja sisekorralduslikesse reeglitesse kirjutatud palgapäev, seega on tasumise aeg kokku lepitud.

Eeltoodud tingimustele lisanduvad kohustus arvestusperioodile järgneva kuu lõpuks esitada töötajale tulemustasu arvestus koos selle aluseks olevate andmetega ning kohustus avaldada töötajale kogu asjakohane raamatupidamisinfo. Esimene neist nõuetest eeldab, et tasu maksmisel on kokku lepitud ka arvestusperiood.

Soovitan vaadata üle kõikide oma töötajate tulemustasu arvestamise ja maksmise süsteemid. Kusjuures siin tuleb arvestada, et neid reegleid tuleb rakendada vaid tehingutelt arvestatava tulemustasu maksmisel. Põhitöötasu ja muu võimaliku tulemus- või lisatasu arvestamine ja maksmine toimub selliselt, nagu teistele töötajatelegi. Erinõuded on ka majandustulemustelt makstava tasu osas, kuid nendest kirjutan mõnel järgmisel korral. 

Tööandja blogi            

Autor: Lemmi Kann, Kaire Lang

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700