Eestil on lootust täita tänavu euroga liitumiseks oluline eelarvekriteerium, mille järgi defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst, selgub Euroopa Komisjoni täna avalikustatud sügisprognoosist.
Jõupingutused eelarve tasakaalustamiseks peaksid eelarvedefitsiidi tänavu tooma 3%le SKPst, ehkki selle prognoosiga on seotud „arvestatavad riskid“, manitseb Euroopa Komisjon täna avalikustad dokumendis Eesti valitsust kokkuhoiukurssi hoidma.
Eelkõige on riskid seotud tööpuuduse arvatust kiirema kasvu ja maksutulude suurema alalaekumisega. „Nii ei saa välistada, et defitsiit tuleb üle 3%,“ tõdeb komisjon. Samas võib majandus toibuda ka arvatust kiiremini ning vähe tähtis pole asjaolu, et Eesti valitsus on kindlalt eesmärgiks seadnud Maastrichti lepingu tingimuste täitmise, märgib dokument.
Eelkõige tõstab komisjon 2009. aastal eelarve tasakaalustamisel esile avaliku sektori palgakulude kärpimist. Pikemas perspektiivis aitab eelarve tasakaalule kaasa nii pensionide tõstmine lubatust väiksemal määral kui muud muudatused pensioniseaduses.
2010. aasta kohta on Euroopa Komisjon Eesti eelarvedefitsiidi suuruseks märkinud 3,2%. Komisjon tunnustab, et tänaseks ellu viidud meetmed aitavad eelarvekulutuste kasvu pidurdada, kuid hoiatab, et nii tänaseks juba ellu viidud kui kavandatud maksutõusudest hoolimata jäävad maksulaekumised kehvaks. Nii on oht, et kui 2010. aasta eelarves ei rakendata olemasolevatele meetmetele lisaks veel täiendavaid abinõusid defitsiidi vähendamiseks, võib see tuleval aastal 3% piiri napilt ületada. 2011. aastaks prognoosib komisjon eelarvedefitsiidid suuruseks 3%.
„Arvestades kõiki riske ning vajadust kärpida eelarvedefitsiiti püsivalt, aitaks eelarvepositsiooni tugevdada kulutuste rangem kontroll ning ökonoomsem kulutamine avalikus sektoris, samuti täiendavate tuluallikate leidmine,“ märgib dokument.
Riigi võlakoorma kasvu prognoositakse aastaks 2011 13%le SKPst.
Majanduskasvu väljavaadete kohta märgib komisjon, et ehkki majanduslangus Eestis on stabiliseerumas, ei ole mingit alust loota majanduse kiiret toibumist.
Käesoleval aastal ennustab komisjon Eesti SKP 13,7% suurust langust. Tuleval aastal jääb SKP kasv sisuliselt nulli – komisjon prognoosib SKP langust 0,1%. Jõudsamat kasvunumbrit on oodata alles 2011. aastal – siis kasvab Eesti majandus 4,2%.
Tööpuudus jõuab komisjoni prognoosi järgi tipust läbi tuleval aastal, kerkides 15,2%le. Inflatsioon on prognoosi järgi tänavu 0,2% ja tuleval aastal 0,5%.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Seotud lood
Rahandusministeerium saatis täna kooskõlastusringile euro kasutuselevõtu seaduse eelnõu, mis muuhulgas sätestab, et maksude kroonisummad ümardatakse eurodesse maksumaksja jaoks soodsamas suunas ning eurole üleminekuga seotud kulud katavad nii inimesed kui ettevõtted ja asutused ise.
Euro kasutusele võtmise seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused võivad riigil ulatuda ligi 42 miljoni kroonini.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.