Tööandjate keskliidu hinnangul on liitumine eurotsooniga muutumas tõenäoliseks, kuna valitsus on kärpimas avaliku sektori kulutusi ning algatamas struktuurseid reforme.
Usku eurokriteeriumite täitmisse süstib ka Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) lõppenud visiit Eestisse, mis kinnitas Eesti eurokõlblikkust. Kuna IMFi missiooni juht hindas järgmise aasta eelarve defitsiiti lubatust veidi kõrgemaks, tuleb valitsusel teha 2010. aasta eelarves siiski täiendavaid kulukärpeid, teatas tööandjate keskliit.
"Raviteenuste hinnalangetus on paratamatu samm õiges suunas ning selle kritiseerijad jätavad arvestamata tõsiasja, et reservid võetakse sealjuures kasutusele maksimaalses lubatud määras ning arstiabi kättesaadavus ei halvene," ütles keskliidu juhataja ning haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis. Kes täna nõuavad tervishoiule häälekalt lisaraha, ei mõista Kriisi sõnul, et sellega seatakse ohtu eurokriteeriumite täitmine.
Kriis ütles, et tervishoiusektori eestkõnelejad peaksid aru saama, et personalikulude vähendamine on drastiliselt vähenevate sotsiaalmaksu laekumiste valguses paratamatu. "Arvestades, et erasektor on tegevuskulusid, sealhulgas personalikulusid vähendatud kohati ligi kolmandiku võrra, ei ole raviteenuste hindade mõningases vähendamises midagi erakordset," märkis Kriis.
Tööandjate keskliidu juhi ütlusel on maailma majandus täna tõenäoliselt viimase saja aasta suurimas kriisis ning kõik riigid on võitlemas investeeringute ja töökohtade pärast. "Esimesena väljuvad kriisist need riigid, kes suudavad taastada investorite usu oma eelarvepoliitika jätkusuutlikkusse. Eesti edusammud eelarvepositsiooni parandamisel on olnud märkimisväärsed ning lubavad eeldada, et kriisist väljutakse Balti riikide seas esimesena," lausus Kriis.
Meditsiinisektori seisukohast peaks tema sõnul olema täiesti ilmne, et mida kiiremini Eesti liitub eurotsooniga, seda kiiremini taastub majanduslik aktiivsus ning seda kiiremini paranevad sotsiaalmaksu laekumised ja meditsiini rahastamine.
Seotud lood
Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et Eestil tuleb eelarve kärpimist jätkata, kuna riigi tulubaas on kriisis kokku kuivanud, kuid taas on ühisraha euro Eestil käeulatuses.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.