Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroraha kasvab pöörase kiirusega
Euroopa Liidu abiraha kasutamine on Eestis hoo sisse saanud ning oleme tõusnud toetuste väljamaksetelt 27 Euroopa Liidu liikmesriigi seas kolmandale kohale. Meist edukamad on Leedu ja Iirimaa.
Kokku on 1. oktoobri seisuga 2007.-2013. aastaks ettenähtud Euroopa Liidu struktuurivahendite rahast Eesti majanduselu elavdamiseks makstud 4,5 miljardit krooni, millest lõviosa ehk 3,9 miljardit krooni on välja makstud selle aasta jooksul. Riigieelarves seatud eesmärgid olid aga mitu korda kõrgemad.
Kui augustis maksti välja 306 miljonit krooni, siis septembris juba 891 miljonit krooni. Raha üha suurema väljamaksmise põhjusena toovad rahajagajad välja selle, et projektid on hakanud tänavu valmis saama. Aasta lõpus peaksid summad veelgi kasvama, kinnitavad ministeeriumid.
Kõige enam on raha läinud ehitusse
Kõige enam on läinud raha just erinevate objektide ja teede ehitusse ning ka töötute koolitusse ja ümberõppesse. Samuti on märkimisväärselt raha jaotatud ettevõtjatele majandustegevuse elavdamiseks, toetades neid ka laenukapitali kättesaamisel. Olulist osa on mänginud investeeringud teadus- ja arendustegevusse, näiteks tehnoloogiaarenduskeskuste rahastamise näol.
Eestit väisanud Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva kiitis Eestit küll selle eest, et on suudetud võrreldes teiste liikmesriikidega ELi struktuurivahenditest hästi raha taotleda, ent ta manitses valitsust mitte loorberitele puhkama jääma. Kolm valdkonda, kus Eesti saaks veelgi paremini raha jagada, on keskkonnaprojektid, teadus- ja arendustegevus ning ehitamisega seonduv.
Praegused väljamaksed on varasemate aastate vili
"Eriti praeguses finantskriisi situatsioonis on oluline, et järgite pikaajalist eesmärki ja ei tee kompromisse lühiajaliste nägemuste tõttu," märkis Vitcheva. "See raha, mis on praeguseks välja makstud, on mitme aasta eest ette valmistatud. Kui mõni projekt ära kukub, peab olema teine projekt varust võtta."
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas kinnitas, et lähiaastail on oodata suuremahuliste ELi toetuste kasutamise jätkumist. "Sel suvel lihtsustas mitu ministeeriumi taotluste menetlemise korda, aga küllalt palju on veel võimalik teha," lisas ta.
Samas märkis Rõivas, et tulenevalt erilaadsete projektide spetsiifikast on jätkuvalt oodata väljamaksete hooajalist kõikumist. "Suuremate hooajaliste ehitustöödega seotud väljamaksed on üldjuhul kuhjunud kalendriaasta lõpukuudele, mil suvel-sügisel teostatud tööd on jõutud ehitajailt vastu võtta," tõi Rõivas näiteks.
Eelarves kavandatust on kulutatud alla poole
Näiteks septembrikuus tehti Põhja-Eesti Regionaalhaigla suurprojekti esimesed väljamaksed suurusjärgus 250 miljonit krooni. Kogu juurde- ja ümberehituse maksumus ilma käibemaksuta on aga 1,6 miljardit krooni, millest veidi üle miljardi annab Euroopa Regionaalarengu Fond. Haigla uus osa avatakse detsembris.
Hetkel kuum
Rahandusministeeriumi riigi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk ütles, et 2004.-2006. aasta struktuurifondide abikõlblikkuse periood lõppes alles tänavu 30. juunil.
Käimasolev euroraha taotlemise periood algas küll 1. jaanuaril 2007, aga reaalselt hakkasid projektid pihta valdavalt 2008. aastal, märkis Sikk. Tänavuses riigieelarves on välistoetuste arvel kulusid planeeritud 13,04 miljardit krooni. Septembri lõpu seisuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud üle 6,38 miljardi krooni, mis teeb 48,96% planeeritust.
Rõivas on skeptiline eelarves planeeritu sajaprotsendiliselt täitmise suhtes, mistõttu käisid ministrid suvel riigikogu rahanduskomisjonis aru andmas.
Number:
* 800 miljonit krooni on sel aastal välisvahendeid kasutanud haridus- ja teadusministeerium, see on 51% selle aasta riigieelarves planeeritust.
* 3,9 miljardit krooni on selle aasta üheksa kuuga tulnud Eesti majandusse euroliidu abiraha, kõige enam ehk 2,34 miljardit krooni on teinud väljamakseid majandusministeerium. * 53,3 miljardit krooni on Eestil võimalik ajavahemikul 2007-2013 kasutada euroliidu toetusraha. Sellele summale lisandub veel Eesti riigi enda panus umbes 9 miljardi krooni ulatuses.
Taust
Abiraha Eesti majandusse jõudmine sõltub kolmest ministeeriumist
Struktuurifondide rakendamine Eestis 2004-2006
* Võimalik oli kasutada 5,8 mld krooni ELi struktuuritoetusi, millele lisandus Eesti riigi omaosalus 1,935 mld krooni. * Toetused tulid nelja struktuurifondi kaudu: * Euroopa Sotsiaalfond (maht 1,084 mld krooni) on suunatud tööhõive tõstmisele ja tööturu arendamisele. * Euroopa Regionaalarengu Fond (maht 3,643 mld krooni) toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist. * Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (maht 0,889 mld krooni) toetab põllumajanduse ja maaelu ümberkorraldamist. * Kalanduse Arendusrahastu (maht 0,195 mld krooni), mis toetab kalandussektori arengut. * Algselt pidi 2004-2006 kavandatud projektide elluviimine ja toetuste väljamaksmine lõppema 2008. aastaga, kuid Euroopa Komisjon otsustas pikendada tähtaega selleks soovi avaldanud riikidel poole aasta võrra. * Esialgsetel andmetel suutis Eesti 5,8 miljardist kroonist ära kasutada 99,8 protsenti. * Kolme aasta jooksul loodi Euroopa Liidu toel ligi 5600 uut töökohta ning 560 ettevõtet. Keskkonnaseisundi parandamiseks renoveeriti 13 ha prügilaid ja transpordiühenduse edendamiseks uuendati ligi 100 km ulatuses teid. * Lisaks sai Eesti perioodil 2004-2006 kasutada suurte transpordi- ja keskkonnaprojektide jaoks mõeldud Ühtekuuluvusfondist 6,7 miljardit krooni, millest viimased väljamaksed tehakse tuleva aasta lõpus.
Struktuurifondide rakendamine Eestis 2007-2013
* Võimalik kasutada 53,3 mld krooni ulatuses toetusraha. Lisandub Eesti enda umbes 9 mld kroonine panus. * Üle poole tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. * Raha kasutamisel on kolm võtmeministeeriumi. * Haridus- ja teadusministeerium juhib inimressursi arendamise rakenduskava (maht 6,126 mld krooni). * Keskkonnaministeerium juhib elukeskkonna arendamise rakenduskava (maht umbes 21,978 mld krooni). * Majandusministeerium juhib majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (maht 25,149 mld krooni). * Põllumajandus- ja kalandustoetused ei liigitu enam struktuuritoetuste alla. * Välisvahendite hulgas lisaks struktuurivahenditele on põllumajandustoetused, 2007-2013 perioodiga mitteseotud põllumajanduse otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, samuti muud mitte nii suuremahulised toetused, nagu Norra ja EMP finantsinstrumendid, Šveitsi-Eesti koostööprogramm. * Struktuuritoetuste efektiivsemaks kasutamiseks on alanud rakendussüsteemi lihtsustamine, et vähendada nii halduskoormust kui ka kiirendada toetuste kasutamist ja suurendada nende mõju majandusele.
Autor: Lemmi Kann, Kadri Jakobson, Äripäev
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Enimloetud
2
Kolme raamatupidaja kogemuslood
3
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele