Töövõimetuslehe alusel makstakse kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, ajutise töövõimetuse hüvitist.
Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmise kord sõltub töövõimetuslehe liigist ja töövõimetuse põhjusest. Kui makstakse aga ümbrikupalka, saab inimene ka hüvitist vähem - ajutise töövõimetuse hüvitist arvutatakse ametlikelt sissetulekutelt.
Haigushüvitis
Haigestumise, karantiini, olme- ja liiklusvigastuse ning viimase tagajärjel tekkinud tüsistuse või haigestumise korral maksab 4. kuni 8. päevani hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. kutsehaigestumine, tööõnnetus (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine), riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastus)
Muudel juhtudel:
*
*
*
maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast.
Erand: terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale, mille korral haigekassa hüvitab palgavahe või kergema töö puudumisel maksab 70%-list hüvitist töövabastuse esimesest päevast.
Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks, mille andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist.
Töövõimetuslehe edastamise tähtaeg
Töövõimetuslehe peab haigekassale esitama hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul, alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast. Töövõimetuslehe hilisema esitamise korral keeldub haigekassa hüvitise maksmisest.
Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast.
Pane tähele: tööandja esitab haigekassale väljamakstavate haiguslehtede koopiad , kuhu teeb nõuetekohased kanded. Originaalid jätab tööandja alates 1.07.2009 endale.
Vajalikud andmed* kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
Esitama peab:
* haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,* kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopia,Töövõimetuslehe koos saatekirjaga ning hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike lisadega võib haigekassale saata ka posti teel.
FIE esitab oma töövõimetuslehe haigekassale ise.
Pane tähele: Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.
Oluline: Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassa esmaste lehtede kannetest.
Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haiguslehtede väljastamise põhjendatuse järelvalvet.
Kuna mõne kindlustatu kohta võivad puududa sotsiaalmaksu maksmise andmed töövabastusele eelneval kalendriaastal, on haigekassal vaja ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks teada kindlustatu töötasu suurust. Selle esitamise kohustus lasub endiselt tööandjal.
Kokkulepitud töötasu andmed töövõimetuslehel
Kokkulepitud töötasu märkimisel töövõimetuslehele tuleb lähtuda Töölepingu seaduse §-st 29 – Töötasu suurus.
Pane tähele: Töölepingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 alusel on töötasu töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu.
Töötasu hulka ei kuulu
* puhkusetasu,* tööandja haigushüvitis,* tööandja makstavad toetused , nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest.Seega tuleb antud juhul märkida kuu töötasu, milles on töö eest kokkulepitud.
Kui töötajal on kindel kuutöötasu ja selle suurus on näiteks 6000 krooni kuus, siis tuleb töövõimetuslehe andmeväljale "Kalendrikuu kokkulepitud töötasu" kirjutada 6000 krooni.
Kui töölepingus on kokku lepitud tunnitasu, siis on kokku lepitud ka mingi perioodi tööaeg (töötundide arv mingis ajavahemikus (päev, nädal, kuu vmt)). Nende andmete alusel tuleb arvutada ja märkida töövõimetuslehele töötaja kuu töötasu suurus.
Töötasu andmeid kasutab haigekassa ainult juhtudel, kui:* kindlustatud inimene ei saanud töövabastuse alguse päevale eelnenud kalendriaastal tulu
* kindlustatu töötasu ja arvu 30 jagatis on suurem isiku eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva keskmisest tulust, kuid ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu alammäära ja arvu 30 jagatist.Töövõimetuslehe lisadokumendid
Töövõimetuslehe saatekiri – töövõimetuslehe esitamisega kaasnev dokument, mille täidab ja esitab haigekassale tööandja või muu sotsiaalmaksu maksja koos töövõimetuslehega. )
Tööandja tõend – dokument, millega tööandja tõendab osalist või täielikku nõustumist töötaja töövõimetusega perioodil, mille eest hüvitist taotletakse. Tõend edastatakse haigekassale juhul, kui kui hüvitist taotletakse välisriigi haiguslehe/arstitõendiga.)
(Vaata
Tööandja tõendi vorm
Avaldus töövõimetushüvitise kandmiseks kolmanda isiku pangakontole – kirjalikult esitatav vabas vormis avaldus, milles töövõimetushüvitise saaja avaldab soovi kanda tema hüvitis kolmanda isiku pangakontole.
Pärimisõiguse tunnistus – notariaalselt kinnitatud tõend, millega kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed tõendavad kindlustatud isiku surma korral oma pärimisõigust ja seega õigust kindlustatu surma tõttu väljamaksmata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitisele.
Avaldus hüvitise taotlemiseks kindlustatu surma korral – avaldus, mille kindlustatud isikuga koos elanud perekonnaliikmed esitavad töövõimetushüvitise väljamaksmiseks kindlustatud isiku surma korral. Avaldusele peab olema lisatud surmatunnistuse koopia ja pärimisõiguse tunnistus.)
(Vaata
Avalduse vorm hüvitise taotlemiseks kindlustatu surma korral
Töövõimetushüvitise maksmiseks isikliku pangakonto andmete teatamise avaldus – avaldus, mis lisatakse töövõimetuslehele koos välisriigi haiguslehe/arstitõendiga või esitatakse juhul kui juba esitatud töövõimetuslehel on vastav lahter ekslikult täidetud valede andmetega või täitmata.)
(Vaata
Töövõimetushüvitise maksmiseks isiklku pangakonto andmete teatamise avaldus
Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist, kui:
* tema või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist,
* tema või tema hooldatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud,* ajutine töövõimetus algab hetkel, mil kindlustatud isik on puhkusel.Kindlustatud isikul ei ole õigus saada haigekassalt hüvitist rikkumise päevast alates, kui:
* ta jätab mõjuva põhjuseta määratud ajal arsti vastuvõtule minemata,
* ta täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi ja saab selle eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu või tegeleb ettevõtlusega.Kindlustatul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist.
Kindlustatul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigus saada sama aja eest hooldushüvitist.
Allikas: Eesti Haigekassa
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.