Kui palju maksab sinu elutöö ja investeering kohtus?

Kui teie vastused eelnevatele küsimustele olid eitavad, siis on meie kohus teie illusioon purustada ja ettevaatlikkusele manitseda.

Tänapäeva stressirikkas, masu-aegses ja (nagu uurimused näitavad) vihaste elanikega Eesti ühiskonnas ei ole selline juhipoolne lüke mitte enam uskumatu fiktsioon, vaid reaalsus. Siinkohal ei räägi me ülespuhutud paranoiast, vaid tegelikkuses asetleidnud kaasustest. Mõne aja eest võttis meiega ühendust klient, kes kurtis, et tema ühingu juhatuse liige on müünud ära 100% tütarettevõtte osadest. Tütarettevõte oli samas aga ühingu pea ainus väärtuslik vara.

Konkreetsel juhul oli juhatuse liikmele jäetud vaba voli otsustada, mida ühingu varaga teha ning seega ei olnud juhatuse liige rikkunud seadusest tulenevaid muid kohustusi, kui vaid kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil.

Juhul kui olete kaotanud oma miljoneid väärt vara, mille arengupotensiaal võib olla hindamatu, on teie ainus juriidiline lahendus esitada kohtusse hagi, et kohtunik (juuraharidusega sõltumatu õigusmõistja) üritaks menetluse tulemusena määratleda, kas konkreetne tehing on või ei ole teie ühingu seisukohast ”majanduslikult otstarbekas”. Kuid kohtunikud teadupärast ei ole ettevõtjad ega ka majandusteaduste kraadiga.

Isegi kui teil õnnestub kohtus läbi aastate kestva ja kuluka protsessi tõendada müügitehingu ebaotstarbekust, on teil õigus nõuda juhatuse liikmelt vaid kahju hüvitamist (ka selle summa määrab kohus), kuid puudub ikkagi võimalus tehingut tagasi pöörata ning eelnevat olukord taastada. Seega jõuame ringiga tagasi juhatuse liikmeni, kes võõrandas teile kuuluva ühingu vara ning ainus võimalus on nõuda temalt kahju hüvitamist. Kas juhatuse liikmel on aga nii palju isiklikku vara, et tekitatud kahju hüvitada ning mis on kohtu nägemus kahjust? Kes aga kompenseerib kasutamata jäänud tulevikupotsensiaali, mis oli maha müüdud tütarettevõttel konkreetsel turul?

Esitage endale veelkord need küsimused: kas teil on põhjust jääda lootma vaid teile kuuluva ühingu juhile või oleks siiski mõistlik alus luua kontrollimehhanism, alluvusstruktuur, sisemised reeglid ning kehtestada esindusõiguspiirangud? Teisisõnu, kas tasub näidisõppetunni eest maksta kõrget hinda või panna usaldusjuhtimisele piir juba nüüd?

Kirjeldatud näite varal soovitame teil:

1) kriitilise pilguga vaadata läbi ühingu(te) põhikirjad, et kehtestada teatud otsuste tegemisel protseduurid, mis tuleb otsuste tegemisel läbida,2) samuti kehtestada esindusõiguse piirangud juhtivtöötajatele, et üks juhatuse liige ei saaks toimida omapäi (kehtestades teatud tehingutele nõukogu/osanike eelneva nõusoleku olemasolu nõuded, ühise esindusõiguse nõuded),3) üle vaadata juhatuse töökord ja juhatuse liikme lepingud, sätestades lepingutes käitumisjuhised ja leppetrahvid teatud rikkumiste eest ning4) ehitada grupistruktuur ümber nii, et tütarühinguid omab lõppomanikule võimalikult lähedal seisev ühing, et muudatused struktuuris ei jääks teile märkamata.

Autorid: Advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ja advokaat Anne Adamson.

Autor: Lemmi Kann, Õigusblog Sorainen