Ligi: 2010. aasta riigieelarve panustab majanduse elavdamisele

Tegevuskulude maht ja osakaal kogu riigieelarve kuludest kahaneb 2010. aastal - võrreldes 2009. aasta esialgse riigieelarvega on riigi tegevuskulusid 2010. aastaks kärbitud ca 2,8 miljardi krooni võrra.

2010. aasta riigieelarves on tegevuskuludeks planeeritud 14,8 miljardit krooni, millest 8,4 miljardit moodustavad personali- ning 6,4 miljardit krooni majandamiskulud.

2010. aasta riigieelarves on tulusid planeeritud 84 miljardit krooni, mis on 2009. aastaga võrreldes ca 2 miljardi krooni jagu vähem. Enim väheneb mittemaksuliste tulude osakaal nagu tulud varade müügist ja omanikutuludest.

Maksutulude mahu vähenemist kompenseerivad alkoholiaktsiisi määra 10-protsendine tõus alates 2010. aasta ning tubakaaktsiisi määra 20-protsendine tõus 2011. aasta algusest. Aktsiisimäärade tõstmise tekkepõhine mõju eelarvele on ca 730 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumi teates märgitakse, et Eesti täidab Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumi ilmselt käesoleva aasta novembris, mil Eesti viimase 12 kuu harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi tõus jääb alla 1,5 protsendipunkti, mis on kriteeriumi referentsväärtuse miinimumtase.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on 2010. aasta riigieelarve ja seonduvad kokkulepped valitsussektoris samm lähemale eurotsooniga liitumisele.

„Valitsussektori eelarvedefitsiidi kontrolli all hoidmiseks on valitsus tööd teinud juba poolteist aastat. Riigi tulud ja kulud tuleb hoida kooskõlas juba ainuüksi riigi finantsvõimekuse tagamiseks pikemas perspektiivis kui aasta või kaks. Selle nimel on valitsus 2009. aastal eelarvepositsiooni parandavaid otsuseid kokku teinud 19,1 miljardi krooni ehk 9 protsendi jagu SKP-st. See on nii Euroopa kui maailma praktikas erakordne tulemus,” ütles Ligi.

2010. aasta riigieelarve kavandatav tekkepõhine puudujääk on 5,2 miljardit krooni ja valitsussektori puudujääk 3 protsenti SKP-st ehk 6,2 miljardit krooni.