Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 26% ning imporditi 36% vähem kui eelmisel aastal samal ajal, teatas statistikaamet.
Kaubavahetus vähenes enamikes kaubajaotistes, kuid kõige suurem oli langus masinate ja seadmete välja- ja sisseveos.
Eestist eksporditi 2009. aasta juulis kaupu jooksevhindades 8,1 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,5 miljardi krooni eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,4 miljardit krooni, mis oli ligi kolm korda väiksem kui eelmise aasta juulis.
Juulis eksporditi enim naftasaadusi (20% Eesti koguekspordist), masinaid ja seadmeid (19%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Kõige enam vähenes eelmise aasta juuliga võrreldes masinate ja seadmete väljavedu (0,9 miljardit krooni). Ainsana suurenes mineraalsete toodete väljavedu.
Juulis imporditi enim samuti naftasaadusi (ligi veerand Eesti koguimpordist), masinaid ja seadmeid (16%), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (13%). Kõige rohkem vähenes masinate ja seadmete sissevedu (1,5 miljardit krooni).
Eesti ekspordis olid juulis peamised sihtriigid Soome (17% koguekspordist), Venemaa (10%), Läti (10%) ja Rootsi (10%). Võrreldes eelmise aasta juuliga vähenes eksport kõikidesse peamistesse sihtriikidesse. Enim vähenes eksport Soome, Venemaale ja Rootsi.
Peamised riigid, kust Eestisse juulis kaupu imporditi, olid Soome (16% koguimpordist), Leedu (13%), Saksamaa ja Läti (mõlemast 10%). Eelmise aasta juuliga võrreldes vähenes kaupade import kõigist Eesti peamistest partnerriikidest, kõige rohkem aga Saksamaalt, Rootsist ja Soomest.
Tänavu juuniga võrreldes vähenes kaupade eksport 14% ja import 4%. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et juuni väliskaubanduse käivet suurendas erakorraline naftasaaduste kaubavahetus.2009. aasta I poolaastal oli kaupade ekspordi ja impordi vähenemine iseloomulik kogu Euroopa Liidule.
Keskmiselt vähenes EL riikides kaupade eksport 23% ja import 27% võrreldes 2008. aasta sama perioodiga. Eurostati andmetel vähenes tänavu I poolaastal Soome, Rootsi, Läti ja Leedu kaubavahetus rohkem kui veerandi võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.