• 18.09.09, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suur hulk tulumaksuseadusesse kavandatud muudatusi

Hiljuti Rahandusministeeriumi poolt arvamuse avaldamiseks saadetud mitmete maksuseaduste muutmise eelnõu peamisteks märksõnadeks on residentide ja mitteresidentide võrdsem kohtlemine tulumaksuseaduse tähenduses. Siiski, sellega eelnõu ei piirdu. Kuigi väiksemaid muudatusi on kõikides peamistes maksuseadustes, tuleb olulisemaks lugeda kindlasti tulumaksuseaduses (TMS) kavandatuid.
Mitteresidendi püsiva tegevuskoha tekkimise kriteeriumid, seotud isikute määratlus seoses siirdehindadega, kingituste ja annetuste tulumaksusoodustus, kui neid tehakse teiste EL liikmeriikide organisatsioonidele, elukoha võõrandamisel saadud kasu tulumaksuvabastuse piiramine ning seotud isikute poolt tehtud soodustuste lugemine erisoodustuseks on vaid mõned olulisemad muudatused, mida TMS-is kavandatakse teha. Järgnevalt mõningatest lähemalt.
Mitteresidendi püsiv tegevuskoht tekib reaalsest majandustegevusest Eestis
Teatavasti reguleerib TMS § 7 neid tingimusi, millal tekib mitteresidendil püsiv tegevuskoht Eestis. See on eelkõige oluline just maksustamise (maksukohustuse tekkimise) seisukohast. Hetkel määratleb TMS mitteresidendi püsiva tegevuskoha mõiste eelkõige geograafilise kohana kohta, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Mitteresidendi kasutuses olev geograafiliselt piiritletud koht ei ole püsiva tegevuskoha tekkimiseks ilmtingimata siiski vajalik, sest püsiv tegevuskoht võib tekkida ka liikuva tegevuse osas ning mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu tehtud tehingute osas (nt püsivalt Eestis tegutsev müügiesindaja).
Eelnõu kohaselt soovitaksegi täpsustada, et püsiv tegevuskoht tekib Eestis siis, kui mitteresidendil on Eestis toimuva püsiva majandustegevuse osas sõlmitud lepingute tulemusena tekkinud õigused ja kohustused. Püsiv tegevuskoht ei teki näiteks juhul, kui mitteresident saadab Eestisse esindaja, kelle ülesandeks on üksnes mitteresidendi kauba või teenuse reklaamimine või turustamise ettevalmistamine sellisel viisil, mis ei too mitteresidendile kaasa kohustus.
Eelnõu kohaselt soovitakse seadusest jätta välja püsivate tegevuskohtade näidisloetelu (praegu TMS § 7 lõikes 1), selle asemel on üldiselt sõnastatud kriteeriumid, mille alusel püsiv tegevuskoht tekib. Seda on põhjendatud asjaoluga, et näidisloetelu on mõnevõrra eksitav, kuna jätab petliku mulje, et loetletud kohad ongi püsivad tegevuskohad. Kuna püsiva tegevuskoha tekkimiseks on eelkõige vajalik majandustegevuse toimumine, mitte geograafiliselt piiritletud koha olemasolu, võib selline loetelu ilmselt tõesti pisut eksitav olla, mistõttu võib näidisloetelust ka loobuda.Kavandatavate muudatuste valguses tuleb siiski silmas pidada, et ka edaspidi kasutatakse püsiva tegevuskoha määratlemisel riikidevaheliste topeltmaksustamise vältimise lepinguid kui need on sõlmitud kuna lepingu määratlus on autonoomne ja tulumaksuseaduse määratluse suhtes ülimuslik.
Seotud isikute määratlus laieneks ja muutuks hägusemaks
Seotud isikute määratlus seondub tulumaksu seisukohast mitmete aspektidega - näiteks siirdehinnad (seotud isikute vahaliste tehingute maksustamine). Võrreldes kehtivas seaduses sisalduva kinnise loeteluga soovitakse eelnõu kohaselt rakendada aga üldisemat isikute seotuse määratlust, mille kohaselt on isikud seotud ühise majandusliku huvi või valitseva mõju kaudu. Loetelu jääks sellisel juhul vaid näitlikuks ehk avatuks.
Eelnõu seletuskirjas on ühist majanduslikku huvi pisut ka täpsustatud. On selgitatud, et ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks mõlemad oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse. „Ühine majanduslik huvi on kindlasti ka isikutel, kes sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid. Isikuid seob ühine majanduslik huvi ka juhul, kui nad sõlmivad kokkuleppe turuväärtusest erineva hinnaga tehingu tegemiseks eesmärgiga jagada omavahel maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidmisega „säästetud” summ,.“ kirjeldab seletuskiri.
Samuti on valitsev mõju paljuski hinnangu küsimus: valitsev mõju võib tuleneda näiteks enamusosalusest teise isiku hääleõiguses või seadusest või lepingust tulenevast otsesest või kaudsest õigusest (asutajaõigusi teostades või üldkoosoleku otsusega) nimetada või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonnast või kõrgema juhtorgani liikmetest. Samuti on eelnõu koostajad hinnanud, et valitseva mõju tingimuse võib täidetuks lugeda ka juhul, kui valitsevat mõju omatakse kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu.
Muuhulgas on eelnõu kohaselt seotud isikute näidisloetellu lisatud elukaaslased. Nii soovitakse vältida selliseid maksupettusi, kus turuväärtusest erineva hinnaga tehtud omavaheliste tehingute kaudu üritatakse elukaaslaste kontrolli all olevate äriühingute kasumit maksuvabalt välja viia.
Tuleb nentida, et eesmärk või sellisel muudatusel olla isegi põhjendatav, kuid siiski ei ole võimalik nõustuda õiguskorras mujal määratlemata mõistete lisamisega maksuseadustesse.
Maksukohustus peab olema siiski maksukohustuslasele selge ja arusaadav seadusest. Võib vaid ennustada, milliseid arusaamatusi selline muudatus kaasa tooks, kuni olukorrani, kus maksuhaldur peab vajalikuks asuda „elukaaslust“ oma juhendites selgitama. Sellest lähtuvalt ei ole taolist muudatust vähemalt eelnõus toodud kujul võimalik kindlasti toetada.
Tulumaksusoodustus laieneks ka välisriigi organisatsioonidele tehtud annetustele
Teatavasti on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse kingituste ja annetuste tulumaksusoodustuse küsimuses, leides, et riik ei täida EL asutamislepingust tulenevaid kohustusi, käsitades annetusi teiste liikmesriikide organisatsioonidele vähem soodsalt kui Eestis asutatud organisatsioonidele tehtud annetusi. Keeldu anda maksusoodustusi vaid oma riigis tegutsevatele mittetulundusühingutele on väljendanud ka Euroopa Kohus.
Liikmesriik võib küll otsustada, milliseid tingimusi peab mittetulundusühing maksusoodustuse saamiseks täitma ja millist avalikku huvi edendama (millal võib kuuluda tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja), aga soodustust tuleb võrdse kohtlemise tagamiseks võimaldada samadele tingimustele ka teises liikmesriigis asutatud ühingule.
Vastuolu kõrvaldamiseks asutamislepingu kapitali vaba liikumise sätetega võrdsustatakse TMS kohaselt maksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingutega muus liikmesriigis asutatud mittetulundusühingud, kui on tõendatud ühingu vastavus TMS §-s 11 sätestatud nimekirja kandmise nõuetele. Ehk teise riigi ühing peab vastama samadele kriteeriumitele, millele Eestis asutatud ühing. Kuigi sellega ilmselt formaalne vastuolu likvideeritakse, võib tingimustele vastavuse tuvastamine paraku ka hulga probleeme põhjustada, mistõttu tuleks just võimalike praktiliste lahenduste osas muudatusi veel analüüsida.
Elukoha müügi maksusoodustus edaspidi vaid rahvastikuregistri andmete alusel
Kinnisasjade võõrandamisel saadava tulu maksustamise küsimustest ja probleemidest on juba pikemat aega põgusalt räägitud. Eelkõige on küsimuse all olnud, kas ja kui palju peaks olema elukohana kasutatava kinnisasja võõrandamisel saanud tulu tulumaksust vabastatud. Praegu kehtiv TMS § 15 lõige 5 ei näe piisava selgusega ette maksuvabastuse tingimusi, mistõttu on põhimõtteliselt võimalik seda kasutada ka eluruumi puhul, kus elati väga lühikest aega. Praktikas tähendab see, et seaduse mõttest kõrvale hiilides on võimalik maksuvabastust kasutada ka näiteks edasimüügi eesmärgil soetatud kinnisvara võõrandamisel. Elukoha võõrandamise maksuvabastuse reeglite kitsendamist (nt minimaalse elukohana kasutamise perioodi kehtestamine või suvilate müügist saadud tulu maksuvabastusest loobumine) soovitas Eestil kaaluda ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) oma hiljutises raportis. Nüüd selle poole reaalseid samme astuda ka soovitakse.
Eelnõu kohaselt on kinnisasja, elamuühistu liikmemaksu või hooneühistu liikmelisuse võõrandamisest saadud kasu maksuvaba, kui maksumaksjal oli seal elukoht vähemalt 12 kuul kahe aasta kestel enne võõrandamist. Kehtiva seaduse kohaselt on nõutav elukohana kasutamine kuni võõrandamiseni. Seega võib öelda, et selles osas on eelnõu isegi mõnevõrra paindlikum.
Elukoha määratlemisel soovitakse edaspidi tugineda senisest rohkem rahvastikuregistri andmetele. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt on isik kohustatud hoolitsema enda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris ning asudes püsivalt elama teise elukohta, esitama 30 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. Sama seaduse järgi esitatakse elukoha registreerimisel ühe elukoha aadress ja kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, esitab ta registrisse kandmiseks oma valikul neist ühe aadressi.
Ülaltoodud kohustusi arvestades muudab elukoha võõrandamise maksuvabastuse sidumine rahvastikuregistri andmetega maksuvabastuse ilmselt veidi sihipärasemaks ja selle kasutamise hõlpsamini kontrollitavaks.
Seletuskirja kohaselt eeldatakse, et sellise muudatuse tagajärjel suureneb ka rahvastikuregistri andmete usaldusväärsus, sest hoolimata elukoha andmete registreerimise kohustuslikkusest register praegu sageli isiku tegelikku elukohta ei kajasta. Samas välistab eelnõu maksuvabastuse juhul, kui maksuhalduril on andmeid, et isiku tegelik elukoht ei vasta registrijärgsele, st üksnes registrikanne maksuvabastusele õigust ei anna, vajalik on ka faktiline elukohana kasutamine.
Veidi problemaatilisem on aga kavandatud täiendav abinõu nn kuritarvituste vältimiseks. Nimelt soovitakse seadusesse lisada ka täiendav piirang, mille kohaselt on maksuvabastust kasutades kahe aasta jooksul võimalik müüa üks elukoht; enamate tehingute korral on saadud kasu maksustatav. Kuna on võimalik, et sellega piiratakse kaudselt omandi vaba kasutamist ja võrdset kohtlemist, tuleb selle muudatuse mõjusid enne nõustumist kindlasti täiendavalt analüüsida.
Loomulikult on eelnõus muudatusi veel ning nagu alati on selle tekst koos seletuskirjaga avaldatud ka Kaubanduskoja veebilehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade all. Oodatud on kõik ettepanekud ja märkused eelnõu kohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.09.24, 17:13
Kui klient jääb võlgu: efektiivseim nipp raha koju toomiseks
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele