Maksumaksjad: lähetuse ja puhkuse ühendamisest

Üldjuhul hõlmab nt välisriiki lähetamine nii sinna sõitmise kulusid kui ka sealt naasmise kulusid. See ei pruugi olla küll alati nii. Näiteks kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja nimetas teda telefonitsi imbetsilliks ning otsustab hoopis välisriigis tööd otsida.

Seega, üldjuhul kui tööandja lähetab töötaja välisriiki tööd tegema, peab ta kinni maksma edasi-tagasi piletid.

Lähetus ja puhkus

Vahel tuleb ka ette, et töötaja otsustab olukorda ära kasutada ning paar päeva ka puhata sihtriigis, kui ta juba on sinna saadetud. Maksuamet leiab, et sellisel juhul on tagasi sõitmise pilet töötaja enda huvides, kuna ta naaseb puhkuselt, mitte lähetuselt.

Tuletame aga meelde, et tagasi sõitmise kulude kandmise kohustus tekkis tööandjal, kuna ta saatis töötaja lähetusse tööd tegema, see kohustus ei saa ära langeda.

Kui me võtame eelneva näite, kus töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja nimetas teda (töötaja arvates) alusetult imbetsilliks. Arvestades, et töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja lõpuni on välistatud, lõpetavad pooled töölepingu solvangu järgsest päevast arvates. Hoolimata sellest, et töösuhet enam pole, on koju tagasi sõitmise kulud ikkagi lähetuskulud, tööandja on kohustatud need kinni maksma ning kuna nende kandmine on tingitud lähetusest, mitte töötaja erahuvidest, neid kulusid ei maksustata. Miks see puhkus siis nii eriline on?

Libalähetus

Tõenäoliselt on lähetus-puhkuse temaatika taga hirm, et lähetuste varjus käiakse tegelikult „maksudest puhkamas“ ning lähetuskorraldusi loosib tööandja välja nagu tuusikuid. Kui nii, siis ongi maksuhalduril õigus ja kohustus tuvastada, kas tegu on ikka lähetusega või mitte. Kui kontrolli tulemusel tuvastatakse, et töö sildi all puhati, siis kvalifitseeritakse lähetus ümber ning maksustatakse erisoodustusena.