Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MTA avaldus seoses Sylvesteri vaidlusega
3. juulil langetas Tallinna Ringkonnakohus otsuse AS Sylvesteri endiste aktsionäridega peetud maksuvaidluses. Eelnevalt oli Riigikohus 17. juunil teinud AS Sylvester endiste aktsionäridega Tartus peetud vaidluses otsuse. Riigikohus ja Tallinna Ringkonnakohus ei kinnitanud maksuhalduri seisukohti. Arvestades kohtuotsustega, otsustas maksuhaldur kõnealuse vaidluse lõpetada.
Kõnealune kohtuprotsess on olnud pikalt avalikkuse huviorbiidis ning selle käigus on tõstatatud mitmeid küsimusi, mille osas ei ole amet enda seisukohta väljaspool kohtusaale väljendanud. Kuna kohtuasi on ameti jaoks lõppenud, soovib amet anda selgitusi vaidluse pinnalt tõusnud üldistele küsimustele. Siinkohal ei püüa maksuhaldur jätkata ühe lõppenud kohtuasja vaidlust leheveergudel. See vaidlus on lõppenud ja kohtuotsused kuuluvad täitmisele. Maksuhalduril on kahju, kui meie tegevuse tulemus ei vastanud avalikkuses kujunenud ootustele.
Maksu- ja Tolliamet on riigiasutus, kellele on seaduse poolt pandud ülesandeks koguda makse, mis on peamine riigi tulude allikas. Ameti ülesanded ja pädevus tulenevad seadusest ja seaduse ees on võrdsed kõik maksumaksjad. Maksu- ja nTolliameti kohustus on tagada, et see oleks nii ka tegelikus elus. Sellest tulenevalt peab makse maksma nii aus kui ebaaus. Iga maksmata jäetud kroon tähendab vähem riiklikke teenuseid, vähem riigi tuge nõrgematele, vähem arstiabi, vähem haridust, vähem seda, milleks üldse riiki vaja on.
Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduri kohustuseks reageerida igale juhtumile, kus on ohustatud võrdne maksustamine. Amet ei vali erinevate juhtumite vahel vaid summade suurusest lähtuvalt – sellist vabadust ei ole seaduseandja andnud ja seda ei saa amet ka endale võtta. Samuti ei saa juhtumi keerukus olla kriteeriumiks või põhjuseks, miks amet ei reageeri. Isegi vastupidi, mida keerukam on juhtum, seda suurem võib olla võimalik maksurisk. Ja seda enam peab amet olema veendunud, et maksud on tasutud korrektselt.
Meedias on mitmel korral väljendatud arvamust, justkui oleks antud kaasuses negatiivne kohtuotsus olnud ette teada, ette aimatav. Maksu- ja Tolliamet soovib selgitada, et ameti seisukohtade põhimõttelist õigust sarnastes vaidlustes on kohus varem korduvalt kinnitanud ning tegi seda samal päeval ka ühes teises asjas. Teiste sõnadega kaotas amet küll Riigikohtus vaidluse AS Sylvesteri aktsiate müümisel läbi äriühingu saadud tulu maksustamise küsimuses, kuid Riigikohtu arvates oli maksuhalduri seisukoht õige sarnases vaidluses, konkreetselt AS Hansapanga aktsiate võõrandamisel füüsilise isiku kontrolli all oleva äriühingu kaudu kasu maksustamise probleemis. Seega ei ole täna õigus nendel, kes kuulutavad müügitehingute tegemisel maksuõiguslikult „ohutuks” lähenemist, kus füüsiline isik kasutab äriühingut vahelülina endale kuulunud vara võõrandamisel. Juba alates 1999. aastast on Riigikohtu poolt Eesti maksuõiguses üheselt loetud ainumääravaks tegelik olukord, tegelik majanduslike hüvede liikumine, mitte see, kuidas keegi tehingud vormistab. Eelmisel aastal võitis Maksu- ja Tolliamet keskmiselt sajast kohtuvaidlusest enam kui kaheksakümmend, täpsemalt kinnitasid kohtud maksuhalduri seisukohtade õigsust 84 protsendil juhtumitest.
Me elame õigusriigis ja õigusriigis on kohus selleks, et tekkinud küsimused selgeks rääkida autoriteetse ja sõltumatu vahendaja abiga. Kohtu abi tuleb teatud juhtudel kasutada ka maksuküsimustes. Kahtlemata on seejuures selge, et vaidluses peab üks või teine pool kaotama – kohtuotsuse tulemus ei saa õigusriigis olla ette teada. Ja Eesti on õigusriik. Samas kindlasti ei ole Maksu- ja Tolliameti jaoks lihtne ega eelistatav olukord, kus dialoog teise osapoolega ei ole viinud üksmeelse tulemuseni ning tuleb minna kohtusse. Kohtumenetlus on nii finantsilises kui emotsionaalses mõttes kallis ja raske menetlus kõikidele osapooltele. Ameti eesmärk on tagada maksude laekumine ja mida lihtsamalt see maksumaksja jaoks toimub, seda paremini oleme ülesandega hakkama saanud. Sellest tulenevalt ei ole ameti õnnestumise kriteeriumiks mitte suur kohtuvõitude arv, vaid kohtuvaidluste vähenemine ja ärahoitud kohtuvaidlused.
Maksuhaldur palub maksumaksjatel tähele panna, et pea iga majandustehing omab tähendust ka maksustamise seisukohalt. Seega on maksumaksja jaoks alati mõttekas kaardistada maksuriskid ning arvestada maksuhalduri võimalike küsimustega. Kuna kaasaegne maksuõigus tugineb suures osas vaid maksumaksja valduses olevale infole, siis on just maksumaksjal väga tahtis roll enda maksumenetluses. Teisisõnu, läbiviidav menetlus tugineb koostööle ja maksumaksja ning ameti vahelisele dialoogile. Antud asjaolust lähtuvalt on alati otstarbekas arutada tekkinud küsimusi või probleeme maksuhalduri nõustajatega. Seejuures on tähtis, et toimuks avatud dialoog ning esitataks konkreetse üksikjuhtumi asjaolud. Ameti ja maksumaksja vahelise suhtluse olulisust on rõhutanud ka Riigikohus Sylvesteri vaidluses ning amet võtab kohtu poolt väljendatud seisukohti väga tõsiselt.
Amet jätkab tasakaalustatut ja riskianalüüsile tuginevat maksukogumise praktikat, mille eesmärgiks on tagada maksumaksjate võrdne ja väärikas kohtlemine. Loodame jätkuvalt heale ja tugevnevale koostööle kõikide maksumaksjatega.
Lugupidamisega
Maksu- ja Tolliamet
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele