2. juuli 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riiklikult lühendatud tööaeg ja lisapuhkus kaob

Kaevuritel, anestesioloogidel, radioloogidel ja teistel tervist kahjustava või eriiseloomuga töö tegijatel kaob vastavalt töölepingu seadusele valitsuse määrusega ette nähtud lühendatud tööaeg ja lisapuhkus.

Töölepingu seaduse järgi jääb töötajate ohutuse ja tervise tagamine kõikides tööga seotud aspektides täielikult tööandja kohustuseks, kirjutab ajakirjas Eesti Töötervishoid sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töökeskkonna juht Ivar Raik. See põhimõte on kirjas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning Euroopa Nõukogu tööohutuse ja töötervishoiu raamdirektiivis 89/391/EMÜ.

Ainult tööpäeva lühendamine või lisapuhkuse andmine tervise kahjustamist kompenseerida ei saa. Lisapuhkuse andmine võiks jääda kollektiivlepingu objektiks, sest seda võib käsitleda pigem tööandja soodustusena kui tervise säilitamiseks või taastamiseks vajaliku tegurina. Tervist kahjustava töö, nagu mis tahes muu töö puhul tuleb tööandjal selgitada riskianalüüsi käigus töökeskkonna ohutegurid ning hinnata tervise- ja ohutusriske.

Euroopa Liidus on kehtestatud piirnormid ohtlikele kemikaalidele ja füüsikalistele ohuteguritele (müra, vibratsioon, ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus), lubatavad kiirgusdoosid kehtestas valitsus 17. mai 2004. aasta määrusega nr 193. Töötaja kokkupuude nende ohuteguritega tööpäeva jooksul ei tohi ületada piirnorme.

Kui kokkupuute vähendamiseks rakendatavatest tehnilistest ühiskaitsevahenditest ei piisa, siis antakse töötajale isikukaitsevahendid. Terviseriski saab vähendada ka töökorralduslike abinõudega, nagu puhkepauside võimaldamine, puhkeruumide sisseseadmine, tööülesannete vaheldamine jne.Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võivad tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töölaad.

Alates 1. juulist kaotavad kehtivuse valitsuse 18. detsembri 2001. aasta määrus nr 405 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus” ja määrus nr 406 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel antakse lisapuhkust, ja lisapuhkuse kestus”.

Autor: Ivar Raik

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700