Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: tippjuhid valimis majanduspettusteks
47% vastanutest on valmis käituma ebaeetiliselt ja viima läbi pettust juhul, kui see peaks kaasa aitama organisatsiooni majandustulemuste parandamisele.
„Märkimisväärne on fakt, et 47% vastanutest on valmis manipuleerima finantsandmetega juhul kui see peaks kaasa aitama ettevõtte majandustulemuste näilikule parandamisele,“ märkis Ernst & Young\'i partner Ivar Kiigemägi. „Veel selgus, et 25% vastanutest on valmis maksma pistist võitmaks hankeid või laiendamaks oma äritegevust. 13% tippjuhtidest leidis, et praeguses majanduskeskkonnas on finantsandmetega manipuleerimine õigustatav,“ lisas Ivar Kiigemägi.
Kiigemägi sõnul pole küsitluse tulemused üllatavad, kuna oleme viimase aasta jooksul täheldanud finantsandmetega manipuleerimise kasvu. Märkimisväärne on aga see, et pettustoimingute teostamise riski hinnatakse kõrgemaks just juhtkonna tasandil, kus surve ettevõtte eesmärkide täitmisel sunnib juhte manipuleerima raamatupidamise ja muude finantsandmetega, et näidata paremaid majandustulemusi. Pettuste riski vähendamiseks tuleks juhtkonnal teha rohkem koostööd sise- ja välisaudiitoritega.
„Uuringust tuleb välja Vana- ja Ida Euroopa ettevõtete sotsiaalse ja eetilise kultuuri erinevus, kuid samas see ei ole reegel, kui me vaatame lähiajaloos toimunud pettusskandaale. Viioli juhtum on selgelt veel kõigil meeles. Meil on veel liiga vähe aega möödas nõukogude ajast, kus pahatihti ei muretsenud töötajad ettevõtte käekäigu pärast, vaid pigem kuidas rohkem saaks ise asju kõrvale panna,“ sõnas Kiigemägi.
Ernst & Young\'i vanemkonsultandi Taavi Saati sõnul on positiivne, et tippjuhid tunnistasid, et ollakse valmis pettusteks, kuid samas on see ka selgeks ohumärgiks kõikidele osapooltele. „Arvestades seda, et suur osa kulusid on erinevad kompensatsioonid ja boonused ning nendest on raske loobuda, siis võib tekkida soov struktureerida neid mõne muu kulu alla, millega kaasnevalt pannaksegi toime pettus. Koondamised ja äritegevuses kasutatavate ressursside vähenemine ei tohi mõjutada ettevõtete sisekontrollisüsteemi, sest süsteemi nõrkus mõjutab kahtlemata ettevõtte majandustulemusi. Majandussurutise ühe mõjuna võib täheldada, et kriitilisemalt vaadatakse üle kuhu raha läheb ning seeläbi avastatakse ka juba varem toimunud pettusejuhtumeid,“ ütles Saat.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
Viimased uudised
Aruanne esitamata ligi 1000 ettevõttel! Kohus: audiitori leidmise keerukus ei õigusta aastaaruande esitamise viivitust!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Tehisaru teeb töö ära, aga raamatupidaja vastutab ikkagi ise
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele