Käibemaksu muutmisest 1.juulist 2009 - MUUDETUD

Samal päeval kutsus Eesti maksumaksjate liit üles loobuma nii olulisest käibemaksu tõusust, mis nii lühikese etteteatamisajaga läheks selgelt vastuollu õiguspärase ootuse põhimõttega ning on suure tõenäosusega põhiseadusevastane. Seadusemuudatuse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele jäävad vaid 13 päeva. See tähendab, et 6 tööpäevaga tuleb teha käibemaksu määra muutus aga kõikide kassasüsteemide, kliendihaldustarkvara ja raamatupidamisprogrammide ümberseadistamist, mis tihti on võimalik vaid ettevõtteväliste spetsialistide abil.

Oma pettumust riigikogu otsuse üle tõsta maksusid nii lühikese aja jooksul avaldab ka Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni president Marina Kaas. Oma kommentaaris Äripäevale, et EVEA väljendab kõigi siseturul tegutsevate ettevõtjate nimel pahameelt riigikogu otsuse üle rakendada käibemaksu tõstmise otsus juba 1. juulist ehk kuus tööpäeva pärast otsuse tegemist. Taoline kiirustamine maksusüsteemi muudatuste sisseviimisel on ennekuulmatu ja lausa kurioosne. See näitab, et seadusandjal ei ole mingit ettekujutust, millised ajalised ja rahalised kulutused kaasnevad muudatuste tegemisega kassa- ja raamatupidamissüsteemides, hindade ümbermärgistamisega tava- ja internetikauplustes ning kehtivate lepingute ja hinnakirjade muutmisega. Loe lisaks SIIT

 

Mait Riikjärv, Deloitte Advisory AS maksu- ja õigusosakonna juhataja arvates asetab sellise lühikese etteteatamisega tehtav muudatus ettevõtted ja ka maksuhalduri raskesse seisu, kuna muutmist vajavad eelkõige infosüsteemid. Lisaks suureneb hinnasurve tarbijatele, kuna selle maksutõusu peavad lõpuks tõenäoliselt kinni maksma lõpptarbijad. See omakorda võib vähendada tarbimist. Lisaks on teatud risk ka juba kokkulepitud tehinguhindade osas, sest jääb ebaselgeks, kes siis selle lisandunud käibemaksu osa peaks enda kanda võtma. Näiteks, kui on lepingus kirjas, et toote/teenuse hindadele lisandub käibemaks, siis ei tohiks küsimust olla ja see suurenenud käibemaksuosa tuleks kanda ostjal sõltumata sellest kas arveldatakse tööde valmimise järgi või ühekorraga lõpus. Kui on aga kokku lepitud lõpphind mis sisaldab ka käibemaksu, siis võib tekkida olukord, et ostja keeldub rohkem maksmast ja see lisakulu jääb müüja kanda. Sellised mõtted esialgu. Kindlasti peab arvestama ka VÕS-i sätteid ja vaatama, et kas see pool kelle jaoks tehing nüüd algul kavandatust ebasoodsamaks kujuneb, saab ka lepingust taganeda. Rõhutan, et palju sõltub lepingu sõnastusest ja ka poolte võimest muutunud situatsioonis kokku leppida.

 

Rahandusministeeriumist öeldi, et täiendavat laekumist käibemaksult oodatakse 800 miljonit krooni.