Autokraatsus pärsib loovuse ja tulemused

ASi Tavid suuromanik Alar Tamming ütleb, et edu saavutamiseks on meeskonnas väga oluline demokraatia. "Loovus saab tekkida ainult vabas õhkkonnas. Inimene peab saama oma mõtteid välja öelda, surve või hirm blokeerib nii õppimisvõime kui loovuse."

Tammingu sõnul jõutakse parimate lahendusteni tänu sünergiale. Loovas õhkkonnas arendatakse kaaslaste mõtteid edasi nii, et lõpuks jõutakse parima tulemuseni."Meeskonnaliikmed peavad reageerima teise mõtetele, arendades neid edasi vastavalt oma mõtetele. Üheskoos on võimalik jõuda tulemusteni, milleni üks inimene iialgi ei jõua. Inimene üksi ei suuda näiteks kunagi pilvelõhkujat ehitada, üheskoos on see võimalik," räägib Tamming.Sünergiat ei esine Tammingu aravtes aga kuigi sageli. Inimesed kipuvad arvama, et just nendel on õigus, mitte teistel. Ja neile on tähtis hoida kinni oma ideest, selle asemel, et omaks võtta parim. Oma ideest loobumisel võib inimene tunda, et ta on midagi kaotanud. Loovas õhkkoonnas tunneb inimene aga vastupidi, ta on midagi võitnud."Eestis on liiga palju inimestesse sisse harjunud diktatuurlikku lähenemist, arvatakse, et tuleb käituda nii, nagu juhil oleks alati õigus. See paistab silma töötajate puhul, kes ei ole veel ettevõttesse integreerunud ja kardavad oma tegelikke mõtteid ja arvamusi väljendada, näiteks uute töötajate puhul. Mitte, et nad arvaksid, et on rumalamad kui juht, vaid et kui käituda juhile meelepäraselt, saadab seda edu," räägib Tamming.Selles võivad Tammingu sõnul süüdi olla varasemad kogemused, ennast ei seostata esialgu mitte uue ettevõtte, vaid kooli või varasema töökohaga. Sisseelamine võtab aega, aastas ei tasu organisatsiooni võtmekohtadele võtta rohkem uusi inimesi kui kaks.TTÜ professori Mare Teichmanni sõnul on Eesti juhtide tüüpiliseks veaks arvamus, et alluvad on rumalad. Sageli on juht ise töötajad rumalaks muutnud. Juhtkond on töötajad autokraatse juhtimisstiiliga niivõrd ära hirmutanud, et inimesed on muutunud passiivseks, räägib Teichmann."Autokraatse juhi alluvad ongi otsustusvõimetud. Milleks otsustada, kui juht ütleb niikuinii, et see ei kõlba ja ainult temal on head ideed. Töötaja keeldub mõtlemast ja püüab muudmoodi edasi elada," räägib Teichmann.Teichmanni sõnul ei tasu sellisest ettevõttest kasumit oodata. Kui kubjast selja taga ei ole, siis motivatsioon kaob. Tööd tehakse nii palju kui on kästud, initsiatiiv on pärsitud.Sellised probleemid on Teichmanni sõnul kõikides postsotsialistlikes riikides. Sotsialismi ajal domineeris ju autokraatlik juhtimine, mis harjutas töötajat sellega, et ei ole vaja mõelda, töötaja asi on "edasi teenida". Ilmselt seda mõtlemist jätkub veel pikaks ajaks. See pärsib aga initsiatiivi ja igasuguse innovatsiooni.OÜ Nordic Hotels juhatuse esimees Feliks Mäguse sõnul toimivad mõned organisatsioonid edukalt ka autoritaarse juhi alluvuses, kuid pigem aitab edukusele kaasa demokraatlik stiil."Usun, et kui meeskond on motiveeritud uuenduslikult mõtlema ja silmad lahti ringi käima, inimesed tunnevad, et innovatiivsel mõtlemisel on väljund, seda hinnatakse ja rakendatakse töösse, siis see mõjutab kogu meeskonda rohkem mõtlema."Hotellimajandus on Mäguse sõnul küllaltki traditsiooniline haru, kus võib tunduda, et innovatiivseid lahendusi on keeruline rakendada. Siiski pole see võimatu.