Autor: Raamatupidaja.ee • 3. mai 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus töölepinguseadus ähvardab koondamistega

Uue töölepinguseaduse jõustumisel võivad Eestis töö kaotada tuhanded inimesed, sealhulgas vähemalt 400 raudteelast, teatas Tallinna linnavalitsus.

Raudteelaste ametiühingu esimees Oleg Tšubarov leiab, et seaduse jõustudes 1. juulist muutub väga palju.

See hõlmab ka uut lähenemist tööaja ja vaba aja reguleerimisele. Probleeme tekib puhkustega, sest uue seadusega pole näiteks ette nähtud lisapuhkusepäevi halbades ehk tervistkahjustavates tingimustes töötamise eest. "Töö jääb endiseks, aga tingimused halvenevad veelgi," väitis ametiühingujuht.

Tšubarovi sõnul lepiti seaduse ettevalmistamise ajal kokku, et see jõustub 2010. aastal, kuid valitsus surus viimasel hetkel riigikogus oma tahtmise läbi ja nüüd tahetakse tööandjale kasulikud muudatused sisse viia juba 1. juulist, töötajat kaitsvad muudatused aga lükata järgmisse aastasse.

Ametiühingute keskliit on veendunud, et seadus peab jõustuma tervikuna, olgu siis 1. juulil või hiljem, et väiksem kaitse oleks kompenseeritud suuremate sotsiaaltagatistega. Praeguses keerulises olukorras on ametiühingud võtnud tasakaaluka seisukoha, tõdes Tšubarov.

Raudteelaste palka peaks kollektiivlepingu järgi tõstetama 10%, kuid tööandja soovib palgad külmutada, lubades vastutasuks töölisi mitte koondada. Ametiühingud aga hoiatavad, et kuna uue seaduse järgi on koondamine lihtsam, võib tööandja oma lubaduse kergesti unustada.

Möödunud aastal koondati 380 raudteelast, nüüd võib töö kaotada veel 400, neist umbes pooled Eesti Raudteest. Ametiühingud püüavad seda ära hoida, sest raudteelastel pole mujalt erialast tööd leida ja nad kaotavad kiiresti oma kvalifikatsiooni, rääkis Tšubarov.

"Kui homme tulevad rongid, pole enam kedagi, kes nendel töötaks," märkis raudteelaste usaldusisik Natalja Rudz. "Otsuseid tuleb teha perspektiivitundega, meie valitsus aga leiab, et transiitvedusid pole vaja," lisas ta.

Ametiühingutegelaste sõnul ei saa meenutamata jätta, kuidas valitsus rikkus kaks aastat tagasi aprillisündmuste ajal suhted Venemaaga. "Varem oli iga inimene vaid enda eest väljas, kuid nüüd ollakse aktiivsed," rääkis Tšubarov. "Lätlased ja leedulased tänavad meie peaministrit selle eest, et neil on nüüd kaubavood kindlustatud, samal ajal kui Eestisse on need vähenenud," märkis ta.

Originaalartikkel

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700