Veebruari lõpuks laekus riigieelarvesse 13,8 miljardit krooni

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kahe kuuga riigieelarvesse 13,8 miljardit krooni ehk 15,7 protsenti eelarves planeeritust. Kahe kuu jooksul tehti kulusid 13,6 miljardi krooni ulatuses, mis on 14,4 protsenti eelarves planeeritust. Riigieelarve tulude ja kulude vahe on veebruari lõpu seisuga 249,9 miljonit krooni. Kahe kuu järel on riigieelarve täitmine lisaeelarve graafikus. Veebruaris laekus riigieelarvesse tulusid 7 miljardit krooni ehk 7,9 protsenti planeeritust. Väljamakseid tehti eelarvest samuti 7 miljardi krooni jagu, mis moodustab 7,4 protsenti terveks aastaks planeeritust. Veebruaris laekus tulusid 3,8 miljoni krooni võrra rohkem kui tehti kulusid. Veebruaris mõjutasid tavapäraselt eelarve täitmist ka tulumaksutagastuste väljamaksed.  Laekunud tuludest moodustasid kahe kuu maksutulud 9,9 miljardit ning mittemaksulised tulud 3,9 miljardit krooni. Veebruaris laekus sellest maksutulusid 4 miljardit ja mittemaksulisi tulusid 3 miljardit krooni.  Võrreldes 2008. aasta esimese kahe kuuga laekus riigieelarvesse 6,7 protsenti rohkem tulusid. See tulenes peamiselt möödunud aasta aktsiisimäärade tõusu eelsest varude kogumisest ning suurematest välisvahendite ettemaksetest käesoleval aastal. Maksutuludest on esimese kahe kuu jooksul enim laekunud sotsiaalmaksu, mida kokku on tasutud 4,9 miljardit krooni (16,1 protsenti riigieelarves kavandatust). Juriidilise isiku tulumaksu on kahe kuuga laekunud 400 miljonit krooni, mis on 12 protsenti riigieelarves planeeritud aastasest laekumisest. Tavapäraselt on veebruaris maksutagastuste tõttu füüsilise isiku tulumaksu laekumine negatiivne. Veebruaris tagastati tulumaksu 1,1 miljardi krooni ulatuses, tulumaksu laekumise kogusaldo on kahe kuu möödudes -218,6 miljonit krooni. Tagastused mõjutavad ka järgnevate kuude laekumisi. Vähenev nõudlus siseturul ja halvenenud rahastamisvõimalused on tekitanud surved tööjõukulude vähendamiseks, mis on väljendunud nii koondamistes kui palkade alandamises. Järgnevatel kuudel on oodata tööturu negatiivsete arengute ja majanduse kiire jahtumise mõju süvenemist sotsiaal- ja tulumaksu laekumistele Käibemaksu laekus esimese kahe kuuga 2,7 miljardit krooni, mis moodustab 14,3 protsenti eelarves kavandatust. Eratarbimine on jätkuvalt vähenemas ning tarbijate madal kindlustunne omab märkimisväärset mõju ka käibemaksulaekumistele. Aktsiise laekus veebruari lõpuks 1,5 miljardit krooni ehk 16,3 protsenti eelarves planeeritust. Maksulaekumisi mõjutava ettemaksukonto jäägi muutus esimese kahe kuuga on 370,5 miljonit krooni.  Mittemaksulisi tulusid laekus veebruari lõpuks 3,9 miljardit krooni, mis on 18 protsenti eelarves kavandatust. Võrreldes eelmise aasta kahe esimese kuuga kasvas mittemaksuliste tulude laekumine 64,8 protsenti. Tegemist on ebakorrapäraselt laekuvate tuludega, mille laekumine võib kuude võrdluses oluliselt erineda. Suurima osa mittemaksuliste tulude kahe kuu laekumisest moodustavad toetused 2,9 miljardi krooniga, mis on 20,3 protsenti aasta jooksul eelarves planeeritust. Välistoetuseid on sellest 2,7 miljardit krooni, millest 2,6 miljardit laekus veebruaris. Lisaks toetustele on kaupade ja teenuste müügist laekunud veebruari lõpuks 256,2 miljonit krooni, mis on 11,8 protsenti eelarves planeeritust. Sellest 116,5 miljonit krooni moodustasid riigilõivud.  Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist on laekunud esimese kahe kuuga 178,5 miljonit krooni ehk 16,8 protsenti eelarves kavandatust. Tulusid varadelt on veebruari lõpuks teenitud 300,4 miljonit krooni, mis moodustab eelarves kavandatust 9,8 protsenti. Tulusid varadelt on saadud valdavas enamuses intressituludena (ca 230 miljonit krooni), lisaks veel maardlate kaevandusõiguse tasuna ning vee erikasutustasuna. Muid tulusid laekus veebruari lõpuks 297,5 miljonit krooni, millest 158,3 miljonit krooni moodustasid saastetasud ning 44,8 miljonit krooni trahvid. Muid tulusid kokku on laekunud 22,7 protsenti eelarves planeeritust. Kulusid tehti kahe esimese kuu jooksul kokku 13,6 miljardi krooni eest, mis moodustab riigieelarves aastaks planeeritust 14,4 protsenti. Veebruaris tehti väljamakseid 7 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,4 protsenti riigieelarves kogu aastaks planeeritud kuludest.  Eelarve mahu vähendamine ning kulude suurem etteplaneerimine 2009. aastal tähendab, et eelarve kulutuste väljamaksed kuude lõikes on ühtlasemaks muutumas. Samuti saab ilmselt käesoleva aasta lõpu kulutuste tase olema eelnevatest aastatest madalam, sest vähem on vahendeid lepinguliste tööde ja teenuste tellimiseks ning hangete teostamiseks, samuti on kaotatud tavapäraselt aasta lõppu planeeritud tulemustasufondid. Eraldisi maksti riigieelarvest veebruari lõpuks välja 11,1 miljardi krooni ulatuses, mis moodustas kõigist kahe kuu väljamaksetest valdava enamiku. Kogu aasta eraldistest on välja makstud 15,6 protsenti. Veebruaris maksti eraldisi välja 5,6 miljardi krooni ulatuses ehk 7,8 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvas välja makstud eraldiste maht 100,1 miljoni krooni võrra. See tulenes peamiselt suurenenud kulutustest pensionidele ning vanemahüvitisele. Tegevuskulusid on riigiasutused kahe kuuga välja maksnud 2,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 12,9 protsenti eelarves planeeritust. Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on tegevuskulude väljamaksed vähenenud 16,8 protsenti ehk 442,5 miljoni krooni võrra.Veebruaris maksti välja tegevuskulusid 1,2 miljardi krooni ulatuses, mis on 7,1 protsenti eelarves planeeritust. Sellest 773,5 miljonit krooni kasutati personalikuludeks (töötasud, maksud ja erisoodustused) ning 447,9 miljonit krooni majandamiskuludeks. Investeeringuteks ja investeeringutoetusteks on veebruari lõpuks kasutatud 584  miljonit krooni ehk 6,7 protsenti eelarves planeeritut vahenditest. Veebruaris maksti välja investeeringuid 159,5 miljoni ning maksti investeeringutoetuseid 195,7 miljoni krooni eest. Suurimateks investeeringuteks olid veebruaris näiteks piirivalvekopteri teine väljamakse (18,5 miljonit krooni) ning Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehituse ettevalmistus- ja projekteerimistööd (11,5 miljonit krooni). Suurimateks investeeringutoetusteks on erinevad keskkonnaministeeriumi poolt väljamakstud vee- ja kanalisatsiooniprojektide toetused. Muid kulusid maksti välja kahe kuu jooksul kokku 106,2 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab eelarves planeeritust 14,8 protsenti. Välisvahendite arvelt tehti esimese kahe kuu jooksul väljamakseid 1,1 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab riigieelarves planeeritud mahust 8,5 protsenti. Veebruaris tehti väljamakseid 745 miljoni krooni ulatuses, mis moodustab 5,7 protsenti riigieelarves planeeritust. Aasta alguses on traditsiooniliselt välistoetuste väljamaksed madalad, suuremate väljamakseteni jõutakse järgnevates kvartalites.