EAS laiendab alates sellest nädalast eksporditurunduse toetusprogrammi võimalusi, tõstes muuhulgas maksimaalselt toetussummat 2,5 miljoni kroonini. Kokku on tänaseks eksporditurunduse toetust saanud 100 Eesti ettevõtet.
EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase sõnul muudeti eksporditurunduse toetusprogrammi tingimusi just Eesti ettevõtjatelt saadud tagasiside alusel. „Senise 1,5 miljoni krooni asemel võib nüüd igale ekspordiprojektile taotleda toetust kuni 2,5 miljonit krooni," loetles Korjas uuendusi. „Eksporditoetust saavad nüüd küsida ka veondus- ja laondusfirmad ning riigi osalusega ettevõtted. Toetusraha eest valmistatud tootenäidiseid ei pea enam säilitama 5 aastat."
Alates eksporditurunduse toetusprogrammi avamisest mullu veebruari lõpus on toetust saanud juba 100 ettevõtet 121 miljoni krooni ulatuses. Kõige enam, ühtekokku 9 korral on EAS rahastanud mööbli eksporti, sama palju on toetust saanud ka puidutöötlemine. 7 toetatud ekspordiprojekti on olnud elektroonikaseadmete tootmise valdkonnast. 6 korral on saanud toetust puitehitiste tootmine, sama palju on toetatud nii ehitusmaterjalide tootmist kui ka programmeerimist. Ekspordi sihtriikidena kavandatakse kõige sagedamini Soomet, Rootsit, Saksmaad, Lätit, Norrat ja Venemaad , kuid eksporti plaanitakse teiste riikide seas alustada ka Saudi-Araabiasse, Austraaliasse, Türki, Kasahstani, Moldovasse ja Gruusiasse. Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud eksporditurunduse toetusprogrammi 2007-2013 kogumaht on rohkem kui 400 miljonit krooni.
EASi ekspordidivisjoni direktori Allar Korjase hinnangul võib toetustaotluste põhjal öelda, et paljud seni siseturule keskendunud firmad püüavad nüüd aktiivselt laieneda välisturgudele. „Eesti eksportöörid on selge visiooni ja pikaajalise tegevusplaaniga ettevõtted, kes soovivad keskeltläbi viie aastaga kahekordistada ekspordi mahtu," võttis Korjas kokku toetuse saajate tegevusplaanid. „Tänases majandusolukorras keskenduvad eksportivad ettevõtted sellele, mida osatakse kõige paremini. Valitakse välja vaid kõige tõhusamad turundustegevused, tootearendusele pööratakse suurt tähelepanu ning uuele välisturule minnes tehakse varasemast palju põhjalikumat eeltööd. Pigem võetakse ette vähem uusi turge, kuid seda tõhusamalt neil toimetatakse. Ettevõtete vahel on tekkimas senisest palju tihedam koostöö välisturgudele pürgimisel, kus vedava rolli on endale võtnud erialaliidud, näiteks Mööblitootjate Liit, Masinatööstuse Liit, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit."
Vaatamata majanduslangusele kasvas 2008. aastal Eesti ettevõtete ekspordimaht 5%, ulatudes kokku 132 miljardi kroonini. Kõige enam eksporditi elektrimasinaid ja seadmeid, mille müük välisturgudele suurenes mullu 12%. Märkimisväärset kasvu näitas ka masinate ja mehhaaniliste seadmete ning mustmetalli ja mustmetallist toodete eksport. Seevastu oluline langus oli puidu ja puittoodete ekspordil, mille maht jäi mullu 2006. aasta tasemele. Peamisteks ekspordipartneriteks on endiselt läbinaabrid - 50% kogu Eesti ekspordist läks Soome, Rootsi, Venemaale ja Lätti, kuid esikümnesse kuulusid veel Leedu, Saksamaa, USA, Norra, Taani ja Suurbritannia.
2000. aastal loodud EASi eesmärk on edendada ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis. EAS tegutseb järgmistes valdkondades: uute jätkusuutlike ettevõtete toetamine, Eesti ettevõtete ekspordi- ja tootearendusvõimekuse tõstmine, välismaiste otseinvesteeringute kaasamine Eesti majandusse, turismiekspordi suurendamine ja siseturismi arendamine, regionaalarengu ja kodanikuühiskonna edendamine.
Allar KorjasEASi ekspordidivisjoni direktor
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud//////
Hetkel kuum
Rahapesu andmebüroo uuris võimaliku kuritegeliku tuluga Hispaania, Dubai ja ka Eesti luksuskinnisvara ostmist.
Taust:
EAS pakub eksportivatele ettevõtetele 6 toetusvõimalust
EAS pakub ettevõtetele ühtekokku 6 toetusvõimalust ekspordi kasvatamiseks alates koolitustest ja infost välisturgude kohta kuni otseste toetusprogrammideni.
Kõige tuntum ettevõtete hulgas on
eksporditurunduse toetusprogramm, mille raames on võimalik küsida toetust kuni kaheaastase turundusplaani elluviimiseks. Suuremad toetatavad kulud on reeglina seotud kas suurtel rahvusvahelistel messidel osalemise või välisturgude külastamisega. Lisaks pannakse õlg alla tootekataloogide, turundusmaterjalide ja näidiste valmistamisele, kaubamärgi registreerimisele jne. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 2,5 miljonit krooni projekti kohta. Toetuse piirmäär on kuni 50% kuludest, ülejäänud osa tuleb ettevõtjal ise rahastada. Toetust saavad küsida nii tegutsevad kui ka alles alustavad eksportöörid sõltumata ettevõtte suurusest.
Täiesti uus toetus alates sellest aastast on
arendustöötaja kaasamise toetusprogramm rahvusvahelise kogemusega tehnoloogi, disaineri või turundusjuhi värbamiseks välismaalt. Toetust saab küsida kuni 50% töötaja palgakulust kuni kolme aasta jooksul.
Head tagasisidet on ettevõtjad andnud
ekspordivaldkonna koolitustele, mida said alguse eelmise aasta sügisel. Nendeks on „Alustava eksportööri ABC", „Messikoolitus", „Ekspordiplaani koostamise koolitus", „Ekspordi Akadeemia" ja rida erinevaid sihtturge tutvustavaid seminare.
Lisaks on otseselt ekspordi edendamisele suunatud
messitoetuse ja
ühisturunduse toetuseprogrammid, mille raames saavad ettevõtted küsida toetust kas messil osalemiseks või ühiste turundusürituste läbiviimiseks.
Nii alustavatele kui ka tegutsevatele eksportööridele on abiks
EASi välisesindused kokku 10 linnas Lääne-Euroopas, Venemaal, Hiinas, Jaapanis ja USAs. Läbi välisesinduste on võimalik leida otsekontaktide kaudu koostööpartnereid või saada hüva nõu nende otsimiseks.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus teeb koostööd kõigi ekspordimahte tõstvate projektide elluviimisel. Eriti teretulnud on eksportööride koostööprojektid. Enne toetusetaotluse vormistamist soovitab EAS kindlasti läbi astuda ja oma plaanid eelnevalt EASi konsultantidega läbi arutada.